Parts: kui ehitaja katkestab, järgnevad sanktsioonid!

Ei saa olla, et riske kannab ainult riik ja kingib ettevõtjatele nii raha kui ka kasumi, ütles Parts Eesti Asfaldiliidu tõstatatud bituumeniindeksi probleemi kommenteerides.

"Minu teada maanteeamet juba seob tee-ehituse hindu nafta maailmaturu hindadega, kuid mitte kõigil hangetel. Näiteks on seda tehtud Pärnu ümbersõudu uuel hankel," rääkis Parts lisades, et teede-ehituse hinna sidumisest nafta maailmaturu hindadega ja riskide maandamisest on majandusministeeriumis korduvalt juttu olnud. Samas läksid teede-ehitajad üksteise võidu madalamat hinda pakkudes ilmselt üle piiri ja tahavad nüüd, et riik kogu riski enda kanda võtaks.

"Ütlen, et kui veel üks teede-ehitaja mõtleb lepingu katkestada, järgnevad riigi poolt väga tõsised sanktsioonid. Peaks olema süsteem, kus lepingu katkestaja ei pääse enam riigihankele. Vajadusel tuleb korrigeerida ka seadusi," rääkis Parts. "Ei saa olla, et ettevõte, mis riiki alt veab, tuleb järgmisele hankele, nagu õige mees!"

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) sai kevadel Eesti Asfaldiliidult kirja sooviga, et riik muudaks teehoiutööde riigihangetel lepingu lõpphinna fikseerimise põhimõtteid lähtuvalt bituumenihinna muutustest maailmaturul, tunnistas MKMi teedetalituse juhataja Taivo-Ahti Adamson.

Ministeerium nõustus liidu järeldusega, et bituumenit sisaldavate teehoiutööde hinna sidumiseks maailmaturuhinnaga ei ole õiguslikke takistusi, kuid see ei ole mõistlik kõigil riigihangetel. Hankelepingute sidumine bituumeni turuhinnaga sõltub konkreetse riigihanke kestvusest ja mahust ning sellest, missuguseid riske on mõistlik jätta tellijale, missuguseid pakkujale, selgitas Adamson.

MKM on juba aastaid soovitanud struktuurivahenditest finantseeritavatel suurtel teedeehitustel kasutada rahvusvahelisi FIDIC lepingu tingimusi, milles arvestatakse ka hinnaindekseid, lisas Adamson.

"Otsime omalt poolt lahendusi, kuidas jagada edaspidistes riigihangetes bituumeni hinna kiirest muutusest tulenevaid riske," sõnas Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust.

"Täna on ehitusfirmadel raskusi eeskätt majanduse madalseisu ajal ehk 2009 ja 2010 sõlmitud lepingute täitmisega, sest bituumeni maailmaturu hinnad olid siis tänasega võrreldes ca 50% madalamad, väidetavalt puudus võimalus sõlmida bituumeni tarnijatega ehituslepingu täitmiseks vajalikke ostulepinguid. Samas toimis väga tihe konkurents üksikute ehitushangete võitmiseks ja pakkumuste hinnad olid suhteliselt madalad," selgitas Puust.

Puusti sõnul kasutab maanteeamet pikaajalistes hooldelepingutes juba aastaid hoolde- ja ehitushinnaindekseid, kuid teede-ehituses on vajadus sellise indeksi järele ilmnenud alles viimasel ajal. Praegu töötab maanteeamet läbi asfaldiliidu ettepanekut ja teiste riikide kogemusi. Ettepanekud hankedokumentide muutmiseks on kavas välja töötada selle suve jooksul.

Enne majanduskriisi said teede-ehitajad osta bituumenit forwardtehingutega, mis maandas hinnatõusu riski. Näiteks Teede REV-2 ostis bituumeni kuueks kuuks ette, kuid kiire hinnatõusu perioodil pole seda enam teha saanud.

Viimase kahe aastaga on bituumeni hind kahekordistunud, riigihangetel osalevate teede-ehitajate arv aga langenud poole võrra. Suuremad teede-ehitajad teenisid 2010. aastal kahjumit, mis samade hinnastamistingimuste jätkudes süveneb.

Autor: Haldusuudised.ee