Teder esitas Partsile 26 küsimust elektrihinna kohta

Olukorras selguse saamiseks saatis õiguskantsler Juhan Partsile järgnevad 26 küsimust:

1. Millised on AS Eesti Energia poolt käesoleva ja järgmise aasta jooksul plaanitavad elektrienergia hinnatõusud? Millised neist on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud? Millised on esitatud või on kavas lähiajal esitada kooskõlastamiseks? Kui suur on plaanitav hinnatõus aastatel 2011 ja 2012? Millised on elektrienergia hinnatõusu põhjendused? Kas Konkurentsiamet on neid põhjendusi sisuliselt kontrollinud? Kuidas on kontroll toimunud? Millised on elektri hinna komponendid, st millistest kuludest jms koosneb elektrienergia hind? Kas elektri hinda mõjutavad elektrienergia tootja investeeringud? Kui jah, siis millises ulatuses? Kas Teie arvates peab tarbija elektrihinna koosseisus kinni maksma ka elektrimüüja investeeringud? Palun põhjendage oma seisukohta. Millistel tingimusel on AS Eesti Energia praegu sõlminud vabaturu tarbijatega lepingud elektrienergia müügiks? Kas nendes lepingutes on elektrienergia hind fikseeritud? Kui on, siis kui pikaks perioodiks (miinimum, maksimum, keskmine)? Kas pärast elektrituru avanemist on tehtud ülevaateid selle kohta, milline on praeguseks olnud vabaturul/börsil elektrienergia keskmine hind aastas? Kui suur on kõikumine päeva/kuu/aasta lõikes? Kuidas mõjutab elektrituru täielik avanemine elektrienergia müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguid? Kas need lõppevad või muutuvad üksnes nende tingimused? Kui lepingud lõppevad, siis kuidas tagatakse elektrienergiaga varustamine neile inimestele, kes ei ole elektrienergia ostuks uusi lepinguid sõlminud? Millistel tingimustel müüb elektri müüja pärast elektrituru täielikku avanemist kodutarbijale elektrienergiat (üldteenuse korras)? Kas elektrienergia hind hakkab pärast elektrituru täielikku avanemist muutuma igakuiselt? Kuidas on tagatud see, et elektrienergia hind tarbija jaoks ei kõiguks? Kas selleks, et tagada elektrienergia kättesaadavus mõistliku hinnaga on riik näinud ette võimaluse fikseerida elektri hind pikemaks perioodiks, nt 6 kuud või 12 kuud (analoogselt pangaintressidega)? Eelnõu kohaselt arvutatakse kalendrikuu elektrienergia hind kalendrikuu kaalutud keskmise hinna alusel. Palun selgitage, milline kalendrikuu võetakse elektrihinna arvutamise aluseks? Millistel tingimustel on võimalik elektrilepingu ülesütlemine? Kas ka sellisel juhul, kui tarbija kuulub nn kaitsetute tarbijate hulka? Kuidas kaitseb riik kodutarbija majandushuve vabaturu tingimustes? Kuidas toimub selle üle järelevalve? Millised on sunnivahendid? Kas Te olete analüüsinud, kuidas mõjutab elektrienergia hind madala sissetulekuga inimeste elatustaset, sh kui suur osakaal sissetulekust kulub elektrienergia eest maksmisele (nt keskmist palka ja palga alamäära teenival inimesel)? Milliseid meetmeid on riik võtnud tarvitusele selleks, et vältida olukorda, kus elektrienergia hinna kallinemisel võivad osad kodutarbijad muutuda maksejõuetuks? Kas olete ette näinud meetmed tarbijate viivitamata teavitamiseks ja tasuta nõustamisteenuse osutamiseks? Kas olete kaalunud minimaalkoguses elektri müümise kohustust talvekuudel makseraskustesse sattunud tarbijatele, võla järkjärgulise kustutamise võimaldamist jms? Palun selgitage, mida tähendab, et Konkurentsiamet jälgib „turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu“ (vt eelnõu p 80, millega täiendatakse ElTS § 94 lg-ga 107)? Kas see sisaldab hinna algandmete kontrollimist? Mida Konkurentsiamet nende andmetega ette võtab? Palun selgitage, mida tähendab, et Konkurentsiamet „avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta“ (vt eelnõu p 80, millega täiendatakse ElTS § 94 lg-ga 109)? Kas Teie hinnangul piisab universaalteenuse kättesaadavuse tagamiseks sellest, kui kodutarbijatel võimaldatakse elektrienergiat tarbida/osta üldteenuse korras? Kuidas olete mõelnud tagada elektrienergia kättesaadavus neile, kelle jaoks vabaturu hind osutub liiga kõrgeks? Kas ja millised kohustuslikud tingimused on plaanitud sätestada elektrituruseaduses kodutarbija kaitseks? Kuidas kavatsetakse vabaturu tingimustes tagada tarbijale elektrienergia kättesaadavus mõistliku hinnaga? Kas riik on kaalunud tema poolt määratavate hinnakomponentide (aktsiis, taastuvenergia tasu jms) vähendamist, et tagada elektrienergia kättesaadavus mõistliku hinnaga, sh kaitsetutele/maksejõuetutele  tarbijatele? Kui jah, siis kuidas ja millal seda plaanitakse teha? Kuidas täpsemalt plaanitakse teha „tõhus toimimine tarbijale kasulikuks ning edendada konkurentsi ja tarbijakaitset“ (vt eelnõu p 83, mille täiendatakse ElTS § 94 lõikega 31)? Kas selle hulka kuulub ka kaitsetute tarbijate määratlemine/määratluse laiendamine? Kes on täna kaitsetud tarbijad? Kas kaitsetute tarbijate määratlus on kavas  sätestada elektrituruseaduses? Kuidas on tagatud edaspidi elektriteenuse kättesaadavus kõigile inimestele, sh neile, kes ei ole tänaseks elektrivõrguga liitunud ega liitumistaotlusi esitanud? Kas peate praegust vaidluste lahendamise korda piisavaks ka elektrituru täieliku avanemise tingimustes? Kas on plaanitud muudatusi sotsiaalvaldkonda hõlmavates seadustes (nt kaitsetute tarbijate küsimuses)? Kas Teie arvates on õiglane müüa üldteenuse korras/kaitsetule tarbijale elektrienergiat börsihinnaga, millele on lisatud kasumimarginaal, kui elektri tootmise hind on sellest oluliselt madalam ka juhul kui sellele lisatakse mõistlik ärikasum? Millised meetmed on plaanis tarvitusele võtta selleks, et tagada tarbijate teavitamine sellest, kuidas elektrituru täielik avanemine neid mõjutab? Kas riik plaanib nõustada tarbijaid seoses elektrituru avanemisega? Kui jah, siis kuidas on seda plaanitud teha? Kuidas on riigil lisaks eeltoodule kavas tagada avaliku ja universaalteenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et kaitsta kaitsetumate tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus? 

2.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

 

 

 

 

Autor: Haldusuudised.ee