Energeetikat ähvardab inseneride põud

Pensionile siirdumise või hõivest lahkumise tõttu vajab järgmise kümnendi vältel energeetikasektoris asendamist 6100 töötajat ehk 30% mullu sektoris hõivatuist, selgus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja poliitikauuringute keskuse Praxis energeetikasektori tööjõuuuringust.

Kui insenerihariduse omandanute hulk ja/või nende energeetikasektorisse tööle siirdumine järgmise kümne aasta jooksul oluliselt ei muutu, on perspektiivis oodata energeetikaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki sektoris.

"Kõrgharidusega uusi töötajaid napib ennekõike kaevandamise ja rikastamise erialadel, kus seniste trendide jätkumisel jääb katmata 88% täiendavast tööjõunõudlusest," märkis uuringu üks autoreist, Tartu Ülikooli professor Raul Eamets.

Andmed näitavad, et kõrgharidusega spetsialistide puudujääki on oodata ka teistel energeetikasektori võtmeerialadel nagu elektroonika ja automaatika, elektrotehnika ja energeetika ning mehaanika.

Uuring toob esile, et energeetikaalast haridust pakkuvate koolide hinnangul piirab tööjõuvajaduse rahuldamist ka erialade madal atraktiivsus, vähene konkurents õppekohtadele ning kõrge õpingute katkestajate hulk. Õpingute katkestamine on sageli seotud eriala keerukusega, kuid ka õppijate tööleasumisega ning suutmatusega tööd ja õpinguid ühildada. 

Eametsa sõnul oleks üks lahendus tekkinud olukorrale kutsehariduse lõpetanute sujuvam suundumine (rakendus)kõrgharidusse, teisalt tuleks kindlasti kasuks ka reaalainete populaarsuse tõstmine gümnaasiumis.

Praxise projektijuhi Katrin Pihor hinnangul on võtmeküsimuseks tööjõuprobleemi lahendamisel koolilõpetajate  teadmiste ja oskuste rakendamise võimekus. "Tööturul edukalt toime tulevate inseneride kompetentsid ei piirdu täna enam tehniliste teadmistega. Inseneridelt oodatakse juhtimisoskust, finantsplaneerimist, IT lahenduste tundmist, ettevõtlikkust. Neid teadmisi on kõige otstarbekam omandada praktiliste harjutuste käigus".

Pihor rõhutas, et praktiline töökogemus tuleb tulevasele insenerile kasuks vaid siis, kui ta töötab erialasel tööl, mitte näiteks pitsapoisina. Seega on oluline kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö praktiliste kogemuse vahendamisel ja integreerimisel inseneriõppesse.

Uuringu tellijaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Uuringut finantseeris Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaasrahastamisel elluviidav programm Tarkade Otsuste Fond ning elektritööstuse liit.

Autor: Haldusuudised.ee