Elering: Baltimaade elektridefitsiit süvenes

Eesti elektritarbimine on alates veebruarist väikese tõusutrendiga, kasvades juulis aastatagusega võrreldes 1% (521 GWh-ni). Tarbimine kasvas jaotusvõrkudega liitunud ettevõtete osas, suurklientide osas langes.

Elektrit toodeti Eestis 976 GWh, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on väikese (2%) tootmislanguse põhjustanud juulis Balti ja Eesti elektrijaamades toimunud tootmise katkestused.

Suvekuudele omaselt on hüdroenergia ja koostootmisvõimsuste vähesuse tõttu Läti ja Leedu suures elektridefitsiidis ning tagasid oma elektrivajaduse sisseostetud elektriga. Leedus ulatus defitsiit 71%-ni oma tarbimisest ning valdav osa (63%) selle katteks osteti nn kolmandatest riikidest. Läti defitsiit oli samuti suur, ulatudes 53%-ni, seda hoolimata väikesest toodangu kasvust.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Balti riikide elektripuudujääk saavutas juulis uue maksimumi. „Muret tekitav on Venemaal toodetud elektri üha suurenev ja aktsepteeritud roll Baltikumi elektriturul. Saksa energiakontsernile E.ON kuuluva Vene tütarfirma E.ON Rossija eelmise nädala otsus hakata tarnima Venemaal toodetud elektrit Baltikumi näitab kasvavat trendi, et elektritootmine kolib Euroopa Liidust välja. Kliimapoliitika valguses ja tingimustes, kus tuumjaamad ei ole vastuvõetavad, nähakse üha enam poliitiliselt korrektse lahendusena elektri importi eelkõige Venemaalt ja teistest kolmandatest riikidest, kus elektrit saab jätkuvalt toota oluliselt lõdvematele nõuetele tuginedes. Kokkuvõttes muudab selline olukord uute tootmisvõimsuste rajamise kolmandate riikide, antud juhul Venemaa-Valgevene piiri lähedale, ilma subsiidiumideta võimatuks. See viib meid perspektiivis samasugusesse elektrisõltuvusse nagu täna gaasimajanduses,“ lisas Veskimägi. 

Põhjamaade elektribilanssi tõi olulisema muudatuse Norras ja Rootsis hüdroenergiast tootmise kasv, sh Norras suurenes juulikuus elektri tootmine 30% võrreldes aastaguse perioodiga. Soomes ulatub puudujääk 1607 GWh-ni.

 

Autor: Haldusuudised.ee