Veskimägi: Euroopa lahendus Vene elekter?

Üks tahk on Veskimägi sõnul näiteks EL-Venemaa elektrimajanduse alased suhted. Elame energianäljases maailmas, majanduskasv vajab energiat isegi kui SKP energiasisaldus väheneb Euroopas ja kuskilt peab vajalik energia tulema. Kui tuumast seda toota ei saa ja kehtivad kliimapoliitika põhimõtted jäävad püsima siis kolib elektritootmine piiri taha. Seoses sellega tõstis Veskimägi esile ühte uudist eelmisest esmaspäevast.

Nimelt kiitis Saksa energiakontsernile E.ON kuuluva Vene tütarfirma E.ON Rossija nõukogu heaks E.ON Energy Trading SE-ga sõlmitava lepingu, mis lubab müüa elektrit viimase vahendusel Balti riikidesse. See leping võimaldab E.ON Rossijal, juhul kui ta saab vastava loa, alustada energia eksportimist ja importimist. Praegu on elektri eksportimise monopoolne õigus Inter RAO UES-il. E.ON Rossija plaanib järgmisel aastal eksportida sõlmitava lepingu raames 2600 gigavatt-tundi elektrit. Eksport on kavas Eestisse suunduvate elektriliinide kaudu.

"Antud uudis sobib kenasti kirjeldama tasapisi maad võtvat trendi – elektritootmine kolib EL-st välja kolmandatesse riikidesse, kust madalamate keskkonna ja ohutusnõuete põhiselt toodetud „odav ja räpane“ elekter eksporditakse Euroopa Liitu. Sellist hiilivat trendi on võimalik täheldada nii avalike dokumentide, ametlike seisukohtade kui kasutatava retoorika järgi," rääkis Veskimägi.

Nii on Euroopas Veskimägi väitel vaikselt maad võtmas valmisolek kasutada tarbimise katmiseks vene elektrit. "Ma ei räägi Lätist-Leedust, kus vene elektril on heroiline eristaatus. Mis mõttemudel suurepäraselt tuli esile EPLi selle suve ühtede parimate intervjuude läbi lembergsite-škeledega. Ja seda hoolimata sellest, et me kõik teame vene gaasi mõju Euroopa energeetikale. Peale teise strateegilise energiaülevaate esitamist 2008. aastal tundus Euroopa soovivat seista vastu vene elektri mõju suurenemisele Euroopas, et hoida ära gaasisõltuvuse sarnase olukorra tekkimist. Nüüd paistab aga olevat toimumas muutus mõlemal poolel ja Vene elektri impordis nähakse lahendust Euroopa energiadefitsiidile," rääkis Eleringi juht.

Loomulikult mõistab Venemaa selle võimaluse majanduslikku atraktiivsust ja on valmis ennast näiliselt viima Euroopa jaoks sobivasse vormi. See tähendab ekspordimonopoli kaotamist (mida seni on omanud InterRao ja mis on ka selle eelnevalt viidatud uudise sõnumiks), Euroopa jaoks mõistetava elektrituru struktuuri loomist, vastukaubanduse võimaldamist Venemaale ja muid rohkem tehnilisemaid aspekte. "Võime saavutada näiliselt olukorra, kus kõik on korras. Ainult antud poliitika tagajärjeks on olukord, kus EL-i ja Vene piiril on igasugusesse elektritootmisesse investeerimine võimatu ilma subsiidiumideta. Ja subsiidiumi maksame kinni meie EL-i elektritarbijatena. Ja tähendaks see siis odavamat elektri meile? Ei, lihtsalt  antu pakkumised tehakse turgu jälgides, mitte tootmise muutuvkulude põhiselt ja kogu täiendav kasum pistetakse lihtsalt tasku," arutles Veskimägi.

Eelneva trendi realiseerumine asetab Eesti Energia Narva jaamade investeeringud veelgi keerulisemasse olukorda, nentis Veskimägi. Ühelt poolt lisab see kindlasti julgeolekupoliitiliselt (ja mitte segi ajada varustuskindlusega) argumente langetatud otsuse õigsusesse. Majanduslikult muudab selle investeeringu aga EE jaoks veel nõrgemaks ja suurendab survet valitsuse toetuse järele. Ja muidugi EL ei kiirustata rakendama mingeid meetmeid ebaausa konkurentsi vältimiseks seoses kolmandate riikide „odava ja räpase“ elektriga. Ja ei ole üllatuslik, miks arutatakse tõsimeeli Kaliningradi tuumajaama ühendamist Euroopa võrku ja selleks vajaminevate investeeringute võtmist Euroopa kümne aasta võrgu arengukavasse. "Ka meil on elektrisüsteemi arengu planeerimisel üht-teist mõelda. Kas meie püüe siduda ennast lahti sünkroontööst Venemaa – Valgevenega ja liituda Kesk-Euroopaga omab selles valguses mõtet? Minu vastus on jätkuvalt jah. See annab meile oluliselt juurde nii varutuskindlust kui energiajulgeolekut, kuid liituda on võimalik alati kahepoolselt. Kesk-Euroopa peab soovima meie liitumist ja nägema nende miljardite eurode investeerimisel ka enda jaoks mõtet," sõnas Veskimägi.

Autor: Haldusuudised.ee