11. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalamarja serveerimise asemel karate

Lennundus on pärast 9/11 rünnakuid saanud radikaalselt erineva ilme nii reisijate kui ka lennufirmade jaoks.

16 aastat stjuardessina töötanud Heather Poole kirjeldab, mis on muutunud lennundusmaailmas pärast 9/11 rünnakuid.  „Enne seda päeva ei osanud ma ette kujutada terroriste mu sõprade ja kolleegide kõrisid läbi lõikamas, et pääseda kokpitti, samuti nagu kontoritöötajad ei kujutanud ette lennukit oma kontorisse sisse lendamas,“ rääkis Poole CNNile.

9/11 sundis lennuteenindajaid valmistuma ettenägematuteks olukordadeks ning küsima endalt, mida nad teeksid, kui midagi sellist juhtuks. „Pärast seda päeva oli igal lennuteenindajal, keda ma kohtasin, olemas mingi plaan. Iga plaan originaalsem ja geniaalsem kui eelmine,“ märkis Poole.

Muutunud olud tegid valvsaks. Poole meenutab seika, kus McDonald’si kotti hoidev mees käis mitu korda tualeti vahet. Ning Poole kartis, et mees võib teha nö test-jooksu, et kontrollida lennumeeskonna reaktsiooni.

Lennundus muutus põhjalikult. Lennuteenindajad õppisid kaaviari veatu serveerimise asemel karated. Kui varem avasid stujardessid peade kohal paiknevad pagasikapid enne reisijate pardale astumist, et reisijatel oleks lihtsam oma pagasit ära paigutada, siis nüüd tehti seda eeskätt, et kontrollida ega kahtlast pagasit pole maha jäetud. Kui reisija jääb lennusõidu ajal haigeks, siis peavad stujardessid kaaluma, kas tegu võib olla pettemanöövriga, et lennumeeskonna tähelepanu kõrvale tõmmata.

Pärast 9/11 kaotasid paljud lennuteenindajad töö. Need, kes jäid, pidid vastu võtma palgakärped, pikemad tööpäevad jne. Asjad, mida võeti varem enesestmõistetavalt nagu padjad, tekid ja isegi mõned lennufirmad, hakkasid aeglaselt kaduma. Kui inimesed ei kartnud lennata, siis paljud ei saanud enam seda endale lubada, seetõttu pidid lennufirmad drastiliselt langetama piletihindu.

Et jääda ellu, kadus esimesena tasuta toit. Lennufirmad ei pidanud enam maksma toidu eest või toidu kaalu eest kütuses või toidu hankijale või toidu serveerimiseks palgatud lisateenindajatele.„Vahel ma mõtlen, kas lennufirmad loobuksid meist kõigist, kui nad vaid saaksid, et säästa selle abil mõni dollar. Nii et järgmine kord, kui te olete lennukis ja mõtlete, miks see võileib maksab 20 dollarit, miks lennuk on nii ülerahvastatud ja miks meeskond tunduv veidi väsinud, siis loodan, et meenutate, miks see nii on,“ paneb Poole kõigile reisijatele südamele. 

Reisijate katsumusedLennujaamade uued turvameetmed on tõsiselt häirivad reisijatele, eriti moslemitele. 2008. aastal vältisid lennureisijad 41 miljonit reisi, mis läks USA majandusele maksma 26 miljonit dollarit.

Viimastel aastatel on frustratsioon uute kontrollimeetmete suhtes veelgi suurenenud.Moslem Nafees A. Syed tunnistas CNNile, et lennujaama kogemus on veelgi ahistavam, kui sul on moslemi nimi või välimus või traditsiooniline riietus. Moslemi naised sõidavad pikki vahemaid, et vältida lennureisi. Syedi sõnul peab ta tegema naeruväärseid ettevalmistusi lennureisiks: ta ei paki kaasa midagi võõrkeelset või väärtuslikku, sest lisakontrollide tõttu kipuvad sellised asjad „kaduma“. Tegu pole liigse paranoilisusega, sest Syedi sõnul on moslemeid mitmetel jaburatel põhjustel lennukitest välja visatud: araabiakeelsete kirjadega T-särgi, peasalli jms pärast. Moslemid peavad tihti ostma endale uue kohvri, sest nende pagas tagastatakse lõhkilõigatuna ning kirjaga, et nende kott valiti juhuslikult välja kontrollimiseks. Muud nö juhuslikud kontrollid hõlmavad põhjalikku reisija läbiotsimist, kurdab Syed.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474