Maa-ametil valmis Tallinna üleujutusalade kaart

"Üleujutusohtlike alade määratlemine kaardil aitab vähendada riske elanikele ja nende varale," ütles maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallner. "Näiteks kohalikud omavalitsused saavad seda andmestikku kasutada nii planeeringute koostamisel kui ka ohuolukordadeks valmistumisel. Kuid kaardile on tasuta ligipääs kõigil huvilistel," rääkis ta.

Tallinna võimalike üleujutusalade kaardi saab avada maa-ameti geoportaali avalehel oleva otseviite kaudu üleujutusohuga alade loetelust, mis asub Eesti kaardile pöördumise nupu all. Huvipakkuva tänava või hoone leidmiseks tuleb avanenud kaardirakenduses kasutada aadressiotsingut.

Veetaseme tõus on kaardil esitatud lähtudes Kroonlinna nullpunktist, üleujutuse vahemik on määratud 0,5 meetrist kuni kolme meetrini. Tegu on teoreetilise veetõusu ulatusega, sest üle meetri tõuseb tõuseb meri Tallinna ümbruses haruharva.

Viimatine suurem üleujutus oli 2005. aasta jaanuaritormi aegu, kui vesi tõusis 152 cm üle merepinna. Kaart kajastabki ainult merevee taseme tõusust tingitud üleujutuste ohtu; suurtest sademetest põhjustatud uputusalasid (nt sel suvel Tuukri tänava piirkonnas) kaardil näidatud pole.

Veetaseme tõusu modelleerimiseks on kasutatud maa-ameti topograafilisi kaarte ja kõrgusandmeid. Modelleerimise aluseks olevad maapinna punktid on mõõdetud viiemeetriste vahemikega, mistõttu võib väiksemate tehisobjektide puhul (kindlustatud kallastega jõed, kraavid, sillad jne) esineda kõrvalekaldeid.

Varasemad üleujutusohtude kaardid on maa-ametil valminud Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja Tartu kohta.

Autor: Haldusuudised.ee