Energiafirmade JOKK-skeem

Miks on kaevandajad nii väga huvitatud aherainemägede kujundamisest? Aheraine on põlevkivi rikastamisel ülejääv lubjakivi ning seda on maa alt väljatoodavas kaevises 40 protsenti ehk seda koguneb aastas miljoneid tonne. Kui põlevkivi kaevandamise mahud kasvavad edaspidi kuni 20 miljoni tonnini aastas, siis vastavalt suurenevad ka aherainekogused. Kaevandaja jaoks on see paras nuhtlus, seaduse järgi on rikastamisel ülejääv aheraine jääde ning selle ladestamise eest tuleb riigile maksta saastetasu. Iga tonni pealt praegu 0,76 eurot, miljonite tonnide pealt juba miljoneid eurosid.

Maksust saab vabaks, kui materjali taaskasutada. Sestap on nupumehed välja mõelnud, kuidas aherainet ka kuhja ajades pääseb saastetasude maksmisest. Kõigepealt tuleb välja käia vabaaja- või spordikeskuse idee, lasta kinnistule detailplaneering teha, seejärel kujunda mägi juba ehitusprojekti järgi ning seaduse mõttes ongi tegemist aheraine taaskasutamisega.

Juriidiliselt on kõik korrektne ning kaevandaja saab jäätmete murest lihtsalt ja kõige odavamal viisil lahti.

Säästva Eesti Instituudi teadur, ehitus- ja keskkonnatehnika doktor Harri Moora vangutab neist projektidest rääkides pead. „Kui me nimetame seda taaskasutuseks, siis on see kõige madalam või väheväärtustavam aheraine taaskasutus. Tegelikult on see butafooria ja ei erine väga palju sellest, kui see lihtsalt hunnikusse kuhjata ehk ladestada. Kõik need püramiidide ehitamised on mõeldud trikitamiseks,“ räägib ta.

Kui seadusandja oleks rangem, siis aherainest rajatisi ei tekiks. "Kui selliste rajatiste ehitamine ei ole aheraine taaskasutamine, siis kaob ka kaevandajal huvi nende projektidega tegeleda," kinnitab Eesti Energia Kaevandused arendusjuht Kalmer Sokman.

Ehkki riigil jääb igal aastal suur summa saastetasu saamata, on Sokmani sõnul positiivne, et kohalik omavalitsus saab endale objektid. "Ja milleks seda aherainet niisama hunnikusse ajada," lisab ta.