Danske Capital: riik püüdis jagada vastutust

Millepärast üldse pensionisüsteemi reformiti ning miks pensionisambad tekkisid? Lihtsustatult võib Danske Capitali juhi Silja Saare sõnul öelda, et riik on hajutada sellega nii enda kui oma kodanike riske ning jagada vastutus.

"Arutledes ettepaneku üle, et anda riigi hallata kohustuslikud pensionifondid, vajame tagasivaadet ca dekaadi jagu lähiajalukku meenutamaks, millepärast üldse pensionisüsteemi reformiti ning miks pensionisambad tekkisid. Lihtsustatult võib öelda, et riik on sellise tegevuse läbi püüdnud hajutada nii enda kui oma kodanike riske ning jagada vastutust, mis tuleneb faktist, et riik ei ole ise ja üksi võimeline tulevikus oma kodanike ees kohustusi pensionimaksete näol täismahus täitma. Seetõttu ongi riik kaasanud kaasvastutajaks nii kodaniku enda kui ka eraettevõtluse – viimase läbi spetsiaalselt fondivalitsemisega seotud ettevõtete ning kindlustusseltside," märkis Saar. 

Fondivalitsejate tegevuse fokusseeritud eesmärk on Saare hinnangul vastavalt kokkulepitud reeglitele osakuomanike säästude, nende samade osakuomanike huvidest lähtuv investeerimine. "On äärmiselt ekslik arvamus, nagu ei kaasneks sellise tegevusega fondivalitseja vastutust. Pensionifondide valdkonna puhul on tegemist ühe enim reguleeritud ning kontrollitud valdkonnaga üldse. Investeerimisrisk, mis on vaid üks paljudest selle tegevusega kaasnevatest riskidest, on aga tõepoolest juba süsteemi loomisel, pika diskuteerimise tulemusena, jäetud osakuomanike kanda. Et teatavasti ei eksisteeri tasuta lõunaid, oli ka süsteemi loojate seisukoht, saada sellise otsuse läbi kuluoptimaalsem süsteem."

Teise samba tasude puhul ei maksa Danske Capitali juhi hinnangul unustada, et tegu on kogu süsteemi kuluga, st sellest tasust saab osakuomanik nii investeeringute juhtimise, raporteerimise, pensionikonto haldamise, finantsjärelevalve, kohustuslike pensionifondide süsteemi tagava fondi tasude kui ka pensioninõustamise teenust – kuskil süsteemis ei asetse täiendavaid peidetud kulusid osakuomaniku jaoks. Samuti on kõikide fondide tulemused esitatud alati teenustasu järgsetena, lisas Saar. 

"Arvamus, et riik suudaks pakkuda fondide valitsemisel paremat teenust kui erasektori fondivalitsejad, on äärmiselt kaheldav. Kõik, kes on kindlal arvamusel riigi vastavas suutlikkuses, spekuleerivad, sest riik ei ole kunagi sellise tegevusega tegelenud, seega tal puudub selleks ka täna vastav haldussuutlikus. Sellest tulenevalt on äärmiselt ennatlik väita, et riik suudaks seda teenust odavamalt või tasuta pakkuda. Kogenud investeerijad teavad, et investeerimistegevuses on eelkõige määravaks teenuse kvaliteet ja alles siis tasud," märkis Saar.

Endise rahandusministri Ivari Padari nõunik Rein Järvelill ütles Äripäeva arvamusartiklis, et tema tahaks, et kohustuslikud pensionifondid oleksid riigi hallata. 

Autor: Haldusuudised.ee