Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Dapon: investeerida ja osta tasub siis, kui on veri tänavatel
Kuig investeerida ja osta tasub alati siis, kui on veri tänavatel, pole E.L.L. Kinnisvara ASi juhatuse esimehe Aldo Daponi hinnangul praegu turul piisavalt atraktiivseid pakkumisi.
18 aastat Eestis äri ajanud Singapuri ettevõtja Sonny Aswani ütles intervjuus Äripäevale, et kinnisvarasse tuleks alati investeerida siis, kui tsükkel on languses, selleks et tabada järgmist tsükli tõusu. Ja tema hinnangul järgmisel aastal Eesti kinnisvaraturg juba rokib. Ettevõtja Aldo Dapon on selles osas veidi vaoshoitum.
Järgneb intervjuu Aldo Daponiga:
Kui vaatate tagasi sellele aastale, siis kas toimus ka midagi üllatavat kinnisvaraturul?
Midagi erakorralist ning üllatavalt minu arvates sel aastal ei toimunud. Juba eelmise aasta keskpaigast alates on ärikinnisvara (pean silmas siin nii büroohooneid, hotelle kui kaubanduskeskusi) sektoris olnud pigem positiivne areng – uued ja kvaliteetsed büroohooned on praeguseks enamjaolt üürnikega kaetud, hotellide täituvus saavutas sel aastal minule teadaolevatel andmetel buumiaastate tulemused (kuigi käive jäi siiski veel suhteliselt madalate hindade tõttu ehk tagasihoidlikuks) ning enamik edukamaid kaubanduskeskusi on suutnud oma nii klientide arvu kui ka käivet suurendada. Nagu olen ka varem öelnud, kujunes 2011. aasta II poolaasta selliseks stabiilsema arengu perioodiks. Euroopa rahasüsteemi ümber toimuv ei jäta ju päeva lõpuks ka Eesti ettevõtteid mõjutamata. Kuigi tõenäoliselt majandustulemused veel kehvenenud ei ole, on siiski tunda teatud ettevaatlikkust tuleviku suhtes, mis on suuremad laienemisplaanid pannud hetkeks n-ö ootele.
Milliseks kujuneb kinnisvaraturule järgmine aasta?
Järgmine aasta kujuneb ärikinnisvaraturul loodetavasti stabiilseks aastaks, kus suuri laienemisi ette näha ei ole. Kuna ka praegu ei ole suuremaid arendusprojekte aktiivsesse ehitusfaasi jõudnud, eeldan, et turule uut pakkumist järgmise aasta jooksul oluliselt ei lisandu. See annab praeguses seisus ehk kõigile aega hinge tõmmata ning edasisi plaane teha. Loodan väga, et ei toimu kogu ärikinnisvara turgu mõjutavat arengut mõne praegu ehk mitte nii heas finantsseisus oleva ettevõtte poolt.
Kas tulemas on ka uusi arendusprojekte?
Arendatakse pigem konkreetse üürniku-operaatori tarbeks eraldiseisvaid ärihooneid. Eelkõige on need laod-tootmishooned või kaubandusobjektid, aga tean ka paari väiksemamahulist büroohoone projekti.
Tolaram Investeeringute omanik Sonny Aswani ütles Äripäevale, et järgmisel aastal kinnisvaraturg rock'n'rollib, ja vihjas, et kinnisvaraturule tuleb investeerida just mõõnaperioodil.
Hetkel kuum
Investeerida ja osta tasub alati siis, kui on veri tänavatel… Aga küsimus on siin meie väiksel turul (eelkõige puudutab ärikinnisvarasse investeerimist) selles, et turul pole piisaval hulgal atraktiivseid pakkumisi, et meelitada siia investeerima suuri kinnisvara- ning pensionifonde. Tehinguid tehakse väiksemamahuliste objektidega ka praegu piisavalt aktiivselt.
Mida sellest arvate, kas turg rokib järgmisel aastal? Mis toimub hindadega turul?
Mingisugune korrektsioon toimub ärikinnisvara üürihindades – hinnad, mis on viimase paari-kolme aasta jooksul masu ning üürnike survel allapoole surutud, tõusevad vähesel määral, prognoosin, et tõus jääb sõltuvalt projektist 5–8% piiresse. Eelkõige tuleb see sellest, et ajutised üürialanduskokkulepped on praeguseks lõppenud või lõppemas ning vakantsete pindade puudumisel allahindlusperioode ei jätkata. Samas ei näe ma mingit põhjust, miks peaks tõusma amortiseerunud ning mitte parimate tehniliste lahendustega ärihoonete üürihinna tase. Sellistes hoonetes on vakants jätkuvalt suhteliselt suur ning majaomanikel on vaja investeerida selleks, et hoida hooneid vähegi konkurentsivõimelisena.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele