Ehitusfirma Rakennus Grupp on läinud kohtusse endise koostööpartneri Ilmarise vastu, nõudes lepingust tulenevaid viivisemakseid. Relanderi sõnul pole viivisenõudel alust.
Kui suure summaga on tegemist, ei soovi Rakennus Grupi juht Hardo Mere öelda.
Äripäeva küsimustele vastab Ilmarise üks omanikke Rolf Relander.
Kuidas läheb Ilmarisel tegelikult?Ilmarisel läheb tõusvas joones. 2011. aastal on müügimahud märgatavalt kasvanud võrreldes 2009. ja 2010. aastaga.
Miks ei ole Ilmarine siiani esitanud 2010. aasta majandusaasta aruannet ja miks on äriregistris kroonid eurodeks muutmata? Ilmarise 2010. aasta majandusaastat pikendati vastavalt seaduses lubatule, seepärast pikenes ka aruande esitamise tähtaeg. Aktsiakapital muudeti eurodesse aktsionäride üldkoosolekul juba varakult, 2011. aastal. Avaldus on äriregistrile esitatud, kuid äriregister on kande tegemisega viivitanud.
Miks on Rakennus Grupp esitanud Ilmarise vastu pankrotiavalduse? Tegu on vaidlusega, mille osas Rakennus otsustas minna pankrotiavalduse esitamise teed. Rakennus on Ilmarise endine allhankija, kelle töö mahu ja kvaliteedi osas on Ilmarisel pretensioone. Ilmarine on Rakennuse tähelepanu puudustele ka juhtinud, paraku tulutult.
Ilmarine on kõik arved tasunud.Praegu koosneb Rakennuse nõue 100% ulatuses põhjendamatutest viivisnõuetest. Tavapraktika oleks siin lepinguvaidlus kohtus, paraku peaks siis hageja tasuma suure riigilõivu, mis talle negatiivse kohtuotsuse korral läheks riigituludesse.
Väidetavalt olete paljudele kreeditoridele võlgu. Kui suur on Ilmarise võlgnevus nende ees? Millal on plaan tasuda?Ilmarine on tegutsev metalli- ja masinaehitusettevõte, millel on pidev müügi- ja ostukäive, millega kaasnevad ka arvete viitlaekumised klientidelt ja arvete maksetähtajad tarnijatele. Mingeid ebatavalisi võlgnevusi Ilmarisel hetkel ei ole.
Mis on Ilmarise edasised sammud pankrotimenetluses?Oleme esitanud kohtule oma vastuväited, sh asjaolu, et hageja arvutatud nõudesumma ei tulene reaalsetest lepingupunktidest ja on põhjendamata. Usume, et kohus leiab, et nõude lahendamine ei peaks toimuma läbi pankrotiavalduse esitamise, kuna tegelikkuses puudub pankroti esmane tingimus ehk püsiv maksejõuetus. Kindlasti me ei taha, et äripraktikas tekiks tendents, kus kohtuid kasutatakse madala riigilõivu pärast nn odava survevahendina, ehkki reaalne alus pankrotimenetluseks puudub.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeva ärikinnisvara maailmas otsivad ettevõtted enamat kui lihtsalt büroopinda. Suurimad edulood sünnivad seal, kus töökeskkond toetab kasvu, innovatsiooni ja koostööd. Teadus- ja ärilinnak Tehnopol on selle lähenemise ehe näide – siin saavad ettevõtted keskenduda maailma muutvale innovatsioonile.