Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritarbimine kasvas veebruaris 8%
Veebruaris tarbiti Eestis mullusega võrreldes 8% enam elektrit, 844 gigavatt-tundi (GWh).
Möödunud kuu tõi kaasa ka selle talve tarbimisrekordi, kui 6. veebruari hommikul kell 10:05 mõõdeti Eesti elektrisüsteemi tarbimiseks 1572 megavatt-tundi.
Samas on elektri tootmine langustrendis alates aasta algusest – jaanuaris toodeti 21% ning veebruaris 5% aastatagusega võrreldes vähem elektrienergiat.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et elektri tootmise vähenemise peamiseks põhjuseks oli elektribörsi suhteliselt madal hinnatase mõjutatuna Põhjamaade hindadest.
"Sellest tulenevalt osutusid kodumaised tootjad vähem konkurentsivõimeliseks, sealhulgas keskkonnanõuete karmistumise tõttu. Nimelt hakkasid 2012. aasta algusest kehtima uued väävli ja lämmastiku heitmete piirangud, millega vähendati elektritootjatele lubatud SO2 emissiooni limiiti 25 000 tonnile aastas," ütles ta.
Lätis toodeti võrreldes eelmise aasta veebruariga elektrienergiat 26% vähem, mis oli eelkõige tingitud ligi kaks korda vähenenud tootmisest Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadil. Nii võimaldas Lätis sisemaine elektri tootmine katta 68% Läti omatarbimisest. Seejuures moodustas Lätis elektrienergia import Eestist ligi 40% Läti koguimpordist.
Leedus kasvas elektri tootmine võrreldes aastataguse perioodiga 7%. Selle peamisteks põhjusteks olid Leedu soojuselektrijaama tootmise kasv ligi kolm korda ning kõrged hinnad Leedu elektribörsil. Leedu kogutootmine võimaldas veebruaris katta 45% riigi omatarbimisest ning defitsiidiks kujunes 521 GWh. Veebruaris moodustas Leedus elektrienergia import kolmandatest riikidest ligi 74% koguimpordist.
Samal ajal moodustas Eestisse imporditud elektrist 50% import Leedust, kus Leedu turuosaliste poolt Eesti hinnapiirkoda müüdud kogused on võrreldes mullusega oluliselt kasvanud. Tõusnud on ka Soomest imporditud kogused, mis moodustavad 43%.
Kokkuvõttes oli Balti riikide defitsiit veebruaris 640 GWh, mis on võrreldes aastataguse ajaga suurenenud rohkem kui kaks korda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
5
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele