Kui Euroopa Liidul õnnestub kvootide hinda mõne meetodiga tõsta, maksab Eestis selle kinni elektritarbija.
Täna kogunevad Taanis Euroopa Liidu riikide energiaministrid, et teiste energeetikateemade kõrval arutada ka heitkoguste süsteemi tulevikku.
Nimelt on saastekvootide hinnad maailmaturul viimaste aastatega üle nelja korra langenud ja langusel ei näi lõppu tulevat. Ülimadalad hinnad on kogu süsteemi mõttekuse küsimärgi alla seadnud. Kauplemissüsteemi eesmärk on ju kõrge CO2 hind, mis peaks soodustama rohelisse ja puhtamasse tehnoloogiasse investeerimist. Kardetakse, et kui hinnad ei tõuse, ei saavuta Euroopa Liit ka 2020. aastaks püstitatud eesmärke.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänasel kohtumisel osalev majandusminister Juhan Parts ütles, et ta pole siiani näinud ühtegi muudatusettepanekut, mis puudutaks kunstlikku hindade muutmist. "Arvestades praegust seisu, ei kujuta ma ette, et kvootide arvutamisel võetaks aluseks mingisugune uus põhimõte. Juba eelmise puhul 2008. aastal oli tohutu segadus ning selle taga on Euroopa majandus ja konkurentsivõime," jäi Parts skeptiliseks.
Lisaks ei ole ministri kinnitusel Euroopa Liidu tasandi kokkulepetel ülemaailmsel turul olulist mõju, sest suured tööstusettevõtted otsivad nagunii riike, kus on odavam toota ja ranged kvoodikaubanduse reeglid ei kehti.
Saastekvootidega kauplemise süsteemis osaleb 52 Eesti ettevõtet, keda Euroopa Liit peab meie riigi suurimateks saastajateks. Alates tulevast aastast hakkab tasuta saastekvoote jagama Euroopa Komisjon. Üldiste reeglite kohaselt elektritootjad tasuta kvooti ei saa ning peavad neid turult juurde ostma. Seega on kvoodi madal hind neile igati meelepärane.
Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe rääkis, et kui EL otsustab piirata turul müüdava kvoodi mahtu selliselt, et turul ületab nõudlus pakkumist, siis on tavapärase majandusloogika kohaselt tõenäoliselt oodata hinnatõusu.
Hetkel kuum
Poola on nüüd Baltikumi turu osa! Vaata, kuhu seal investeerida. Siin avaneb tulevik
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, kuidas hakkab kõrgem kvoodihind mõjutama Eesti Energiat ja tarbijat, vastas Tammemäe: "Alates 2013. aastast ei ole elektritootmiseks tasuta kvoote ette nähtud, mistõttu hakkab kvootide hind igal juhul elektri hinda mõjutama." Seega, kui Euroopa Liidul õnnestub kvootide hinda mõne meetodiga tõsta, maksab Eestis sellegi kinni tarbija.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.