Aasta algus tõi viis töösurma

Tegevusalade lõikes juhtus enim tööõnnetusi avaliku halduse alal: 125 õnnetusest suur osa toimus sõjaväelaste ja korrakaitsjatega (turvamehed, politseinikud). Oskustöölistest said tööõnnetustes enim vigastada puidutöötlejad ja lukksepad.

Näiteks juhtus tööõnnetus 37aastase naisega, kellele tööandja andis kasutamiseks järkamissae, aga väljaõpet ei korraldanud. Puitmaterjali lõigates sattus naise vasaku käe nimetissõrm saeketta teele ja ta lõikas endale sisse. Kohapeal ta esmaabi ei saanud, kuna ettevõttes oli esmaabikapp komplekteerimata. Kannatanu surus paberiga verejooksu kinni ja kaastööline toimetas ta haiglasse.

Tööinspektor Kalmer Kärblane leidis, et õnnetuse põhjusteks olid puudulik väljaõpe ja juhendamine, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt ja töövahendi mittevastavus tööohutusnõuetele. „Ebapiisavat juhendamist ja väljaõpet kirjeldasid tööinspektorid õnnetuse ühe põhjusena 56 protsendi tööõnnetuste puhul, mida Tööinspektsioon uuris 2006.–2010. aastal,” kinnitas Indrek Avi, Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist.