Euroopa Parlament soovib meestele naistest suuremat palka maksvatele tööandjatele rahatrahve ning avalikest toetustest ilma jätmist.
Tänasel hääletusel nõudis parlament tungivalt uusi meetmeid soolise palgaerinevuse vähendamiseks, sealhulgas rangemaid sanktsioone tööandjatele. Europarlamendi ettepanekus seadusloomeliseks algatuseks rõhutatakse, et sooline palgaerinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 16,4%.
"Ligi 40 aastat ei ole õigusaktid ilmselgelt toiminud, kuid liikmesriigid on teinud vaid väikseid muudatusi riigisiseses seadusandluses, et vähendada soolist palgalõhet. Tööandjaile ei ole sanktsioone rakendatud," ütles resolutsiooni autor Edit Bauer enne hääletust.
Kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud tekstis nõuavad saadikud komisjonilt ettepanekut uute meetmete kohta, millega vähendataks meeste ja naiste palgalõhet kõikide ELi poliitikameetmete ja riiklike programmide abil. Samuti kutsuvad saadikud valitsusi üles koostööle ja uutele ideedele, kuidas tegeleda soolise palgalõhega, teatas europarlament.
Arvestades, et selle valdkonna õigusaktid on eri põhjustel silmnähtavalt vähetõhusad, peaksid komisjon ja liikmesriigid tugevdama kehtivaid õigusakte asjakohaste, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega.  Euroopa Parlamendi saadikute arvates peaksid need sanktsioonid sisaldama administratiivseid karistusi ja rahalisi trahve ning avalikest toetustest ilma jätmist.
Naised teenivad Euroopa Liidus keskmiselt 16,4% võrra vähem kui mehed ja sooline palgalõhe ulatub liikmesriikides 4,4%st kuni 27,6%ni. Edusammud palgalõhe vähendamisel on parlamendi teatel olnud äärmiselt aeglased.
Püsivalt suure palgaerinevuse põhjused on komplekssed. Need hõlmavad otsest ja kaudset diskrimineerimist ning sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, nagu kutsealane ning tugevalt horisontaalne ja vertikaalne segregatsioon tööturul, naiste töö madalam väärtustamine, ebavõrdsus töö- ja eraelu ühitamisel ning traditsioonid ja stereotüpiseerimine eriti haridusteel.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
2
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
3
Uudised
  • 17.06.26, 06:15
Mida pank Sinu kohta uurib, kui soovid võtta kodulaenu?
4
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
5
Uudised
  • 17.06.26, 10:26
Capital Milli omanikud müüsid Amservi Tallinna esinduse Ott Tänakule
6
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele