Euroopa Parlament soovib meestele naistest suuremat palka maksvatele tööandjatele rahatrahve ning avalikest toetustest ilma jätmist.
Tänasel hääletusel nõudis parlament tungivalt uusi meetmeid soolise palgaerinevuse vähendamiseks, sealhulgas rangemaid sanktsioone tööandjatele. Europarlamendi ettepanekus seadusloomeliseks algatuseks rõhutatakse, et sooline palgaerinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 16,4%.
"Ligi 40 aastat ei ole õigusaktid ilmselgelt toiminud, kuid liikmesriigid on teinud vaid väikseid muudatusi riigisiseses seadusandluses, et vähendada soolist palgalõhet. Tööandjaile ei ole sanktsioone rakendatud," ütles resolutsiooni autor Edit Bauer enne hääletust.
Kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud tekstis nõuavad saadikud komisjonilt ettepanekut uute meetmete kohta, millega vähendataks meeste ja naiste palgalõhet kõikide ELi poliitikameetmete ja riiklike programmide abil. Samuti kutsuvad saadikud valitsusi üles koostööle ja uutele ideedele, kuidas tegeleda soolise palgalõhega, teatas europarlament.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvestades, et selle valdkonna õigusaktid on eri põhjustel silmnähtavalt vähetõhusad, peaksid komisjon ja liikmesriigid tugevdama kehtivaid õigusakte asjakohaste, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega. Euroopa Parlamendi saadikute arvates peaksid need sanktsioonid sisaldama administratiivseid karistusi ja rahalisi trahve ning avalikest toetustest ilma jätmist.
Naised teenivad Euroopa Liidus keskmiselt 16,4% võrra vähem kui mehed ja sooline palgalõhe ulatub liikmesriikides 4,4%st kuni 27,6%ni. Edusammud palgalõhe vähendamisel on parlamendi teatel olnud äärmiselt aeglased.
Püsivalt suure palgaerinevuse põhjused on komplekssed. Need hõlmavad otsest ja kaudset diskrimineerimist ning sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, nagu kutsealane ning tugevalt horisontaalne ja vertikaalne segregatsioon tööturul, naiste töö madalam väärtustamine, ebavõrdsus töö- ja eraelu ühitamisel ning traditsioonid ja stereotüpiseerimine eriti haridusteel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.