Justiitsministeerium tahab korteriomandi valitsemise selgemaks teha

Praegu teisel kooskõlastusel olev eelnõu asendab 2016. aastaks tänased korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse ühe ühtse seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused, edastas justiitsministeerium.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul toob kahe seaduse ühendamine eelkõige selguse tänasesse seadusterägastikku ning muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks. „Pärast esimest kooskõlastusringi tuli eelnõule mitmeid muudatusettepanekuid, mis töötati läbi ning nüüd soovimegi arvamusi uue ja täiendatud eelnõu kohta,“ lausus Niklus. „Näiteks on eelnõusse sisse kirjutatud muudatus, millega võimaldatakse edaspidi ühe korteriühistuga mitme kinnistu haldamine, mida esimene versioon välistas. Edaspidi on seda võimalik teha, kui korteriomanikud seda otsustavad.“

Nikluse sõnul on esimese versiooniga võrreldes muutunud ka regulatsioon korteriomanike vaheliste kokkulepete kohta, mis kantakse praeguse eelnõu järgi edaspidi kinnisturaamatusse ning on seal ka pärast korteriomaniku vahetumist. Sellisteks kokkulepeteks võivad näiteks olla parkimiskorra fikseerimine hoone ümber, keldri või hoovi kasutamise kokkulepped jne.

Täpsustatud on esimeses versioonis sisaldunud ning palju erinevat vastukaja toonud pangasaladuse tingimus, millega antakse korteriomanikele ligipääs korteriühistu pangakontoväljavõttele. Täpsustatud on avaldatava info detailsust, näiteks ei ole väljavõttel näha makse tegija pangakontot.

Üks eelnõu esimese versiooniga elavat diskussiooni kaasa toonud kitsaskoht oli näiteks korterite omavahelised mõjud, millest enim arutelu tekitas tühjade korterite kütmise probleem. Korteriomanike kohustusi on uues eelnõus täpsustatud ning täiendatud. Kütmise osas on eelnõus selgesõnaliselt välja toodud, et korteriomanik peab tagama korteris temperatuuri, mis ei sega teisi korteriomanikke oma korteri kasutamisel, ei tekita ülemääraseid kulusid ja ei sea ohtu teiste korterite säilimise.

Seni on palju probleeme tekitanud tühjalt seisvate korterite puhul ka korteriomanikega kontakti saamine, kuna tihtipeale ei ole korteriühistul kehtivaid omaniku kontaktandmeid. Eelnõuga on pandud korteriomanikele kohustus esitada korteriühistule oma kontaktandmed ning hoolitsema, et need oleksid kehtivad.

 

 

Autor: Haldusuudised.ee