Riigil on võimalus elektri hinda mõjutada eelkõige läbi maksude, subsiidiumide ja võrgutasude vähendamise, leidis riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Urve Palo.
"Paraku ei ole aga valitsus näidanud mingit soovi tänaseid makse elektrienergiale vähendada," lisas sotsiaaldemokraadist Palo.
Sotsid esitasid eelmise aasta septembris eelnõu vähendada Eestis alates 2013. aasta 1. jaanuarist elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud minimaalse määrani. Täna on Eestis kehtiv aktsiisimäär kodutarbijale 4,5 ja äritarbijale üle 8 korra kõrgem, kui EL normid seda nõuavad.
"Aktsiisi vähendamise korral väheneksid elektriarved ligi 4% võrra," ütles Palo. "Valitsusel on võimalusi vähendada taastuvenergia tasusid, mis täna moodustavad kodutarbija elektriarvetest juba ca 9%. Selleks, et lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine, on võimalik arendada taastuvenergiat näiteks CO2 kvoodimüügist saadud tulu või Euroopa struktuurifondide vahenditega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Energiaturul toimuv on sedavõrd keeruline ja täna paljuski läbipaistmatu, et mitte keegi teine peale konkurentsiameti ei ole võimeline hindama, kui palju on võrgutasude, mis täna moodustavad ca 40% elektriarvetest, hinnatõusude taga investeerimisvajadus, palju energiafirmade soov täiendava kasumi järele või valed juhtimisotsused."
Tänane olukord, kus konkurentsiamet töötab majandusministri alluvuses ja samal ajal juhib majandusminister riigi suurima elektritootja Eesti Energia aktsionäride üldkoosolekut, ei ole kindlasti hea lahendus, leiab Palo. "Peaks ju konkurentsiamet sageli sekkuma just eelnimetatud ministeeriumi hallatavate asutuste tegevusse. Konkurentsiamet tuleb ära viia Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast kas mõne muu ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni juurde."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.