Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Streiki sekkub riiklik lepitaja
Eesti Haiglate Liit pöördus eile pärast Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu kollektiivleppes pakutud tingimuste tagasilükkamist riikliku lepitaja poole, et töötüli lahendamisele lähemale jõuda.
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on põhiline erimeelsus selles, et streikijad soovivad saada kogu palgatõusu ühe aastaga, mitte pakutud kahe aasta jooksul.
Haiglate liidu pakkumises on arstide töötasu alammäär 1. jaanuarist 7,6 eurot tunnis (arvestuslikult 1276,8 eurot kuus) ja alates 2014. aastast 8 eurot tunnis (1344 eurot kuus).
Õdede, ämmaemandate ja tervishoiu tugispetsialistidele pakuti töötasu alammääraks 2013. aastast 4,2 eurot tunnis (arvestuslikult 705,6 eurot kuus) ja 2014. aastast 4,5 eurot tunnis (756 eurot kuus).
Hooldustöötajatele pakuti alates 2013. aastast 2,4 eurot tunnis (arvestuslikult 403,2 eurot kuus) ja alates 2014. aastast 2,6 eurot tunnis (436,8 eurot kuus).
“Haiglate liit võttis leppe pakkumises enda kanda residentide täiskoormusel tööaja tasustamise riski ning pakkus välja ka töökoormuse normatiivide väljatöötamise ajakava. Töökoormuste muutmine vajab erialati põhjalikumat arutelu ja see on ka haigekassa eelarve küsimus. Haiglate liidu hinnangul ei peaks töökoormust puudutavate otsuste langetamiseks streikima, kui põhimõtteline konsensus on saavutatud,” lisas Urmas Sule.
Haiglate liidu 12. oktoobril saadetud kollektiivlepingu projekt sisaldas haigekassa pakutud töötasu alammäära tõusu ja tervishoiutöötajate koormuste vähendamist. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit lükkasid eile pakkumise tagasi, tehes küll ettepaneku läbirääkimisi jätkata.
Töötasu alammäärade tõstmise ning statsionaarses ravis tervishoiutöötajate töökoormuste vähendamise osas puuduvad Eesti Haiglate Liidul volitused, kuna kõik edasised pakkumised peavad olema kajastatud ja otsustatud haigekassa eelarves.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
3
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
5
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele