17. detsember 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ostis Norrast relvastust

Eesti ostis Norrast 3,4 miljoni euro ulatuses relvastust.

Eestisse jõudis Norra kaitseväelt hangitud partii moderniseeritud automaate, kuulipildujaid, granaadiheitjaid ja püstolkuulipildujaid, mida kasutatakse peamiselt reservüksuste relvastuse täiendamiseks.

Hanke raames ostis kaitseministeerium Norras moderniseeritud 7,62mm automaate AG3 F2, mis on sarnased kaitseväes ja kaitseliidus juba kasutusel olevatele automaatidele AK4.

Automaadid on varustatud kokkukäivate teleskoopkabade, alumiiniumist laesäärte, sihikuliistude ja esikäepidemetega. Need muudavad automaadi kergemaks ja kompaktsemaks ning võimaldavad relvadele kinnitada kaasaegseid lisaseadmeid nagu taktikalised lambid ja sihikud. 

Samuti hangiti automaatide külge kinnitatavaid Saksa päritolu 40mm rauaaluseid granaadiheitjaid HK 79 UGL, mis suurendavad jalaväeüksuste tulejõudu. Granaadiheitjaid saavad kasutada 7,62 mm automaatidega üksused, seni olid rauaalused granaadiheitjad kaitseväes vaid Galil-tüüpi automaatidega relvastatud üksustel.

Hankega tarniti kaitseväele juurde ka väga heas korras Saksa päritolu 7,62mm kuulipildujaid MG 3 ja Rootsi päritolu 84mm granaadiheitjaid Carl Gustaf. Mõlemad relvad on Eestis kasutusel juba 1990ndatest.

Koostöös justiitsministeeriumiga ostis kaitseministeerium Norrast ka 9mm püstolkuulipildujad MP5, mida hakkavad kasutama peamiselt eriüksused, sõjaväepolitsei ning vanglate relvastatud valve.

Ka soetas Eesti riik kaitseväele 12,7mm raskekuulipildujatega Browning M2 õhumärkide laskmist võimaldavad kolmjalad ning suure koguse nimetatud relvade lisatarvikuid ja varuosi.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti jaoks tegemist soodsa hankega, kuna osa relvadest ja varustusest on praktiliselt kasutamata, kuid on oluliselt odavamad samaväärsete uute relvade hinnast. "Tegemist on hea näitega sellest, kuidas Eesti kasutab ära soodsaid võimalusi vähekasutatud relvade hankimiseks, mis tugevdavad meie reservväe võitlusvõimet," ütles ta.

Tarnitud relvastuse ja varustuse täpne kogus pole avalik. Hangitud relvad jõuavad lähitulevikus nii ajateenijate, kaitseliitlaste kui ka reservüksuste relvastusse.

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474