Eesti ostis Norrast 3,4 miljoni euro ulatuses relvastust.
Eestisse jõudis Norra kaitseväelt hangitud partii moderniseeritud automaate, kuulipildujaid, granaadiheitjaid ja püstolkuulipildujaid, mida kasutatakse peamiselt reservüksuste relvastuse täiendamiseks.
Hanke raames ostis kaitseministeerium Norras moderniseeritud 7,62mm automaate AG3 F2, mis on sarnased kaitseväes ja kaitseliidus juba kasutusel olevatele automaatidele AK4.
Automaadid on varustatud kokkukäivate teleskoopkabade, alumiiniumist laesäärte, sihikuliistude ja esikäepidemetega. Need muudavad automaadi kergemaks ja kompaktsemaks ning võimaldavad relvadele kinnitada kaasaegseid lisaseadmeid nagu taktikalised lambid ja sihikud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti hangiti automaatide külge kinnitatavaid Saksa päritolu 40mm rauaaluseid granaadiheitjaid HK 79 UGL, mis suurendavad jalaväeüksuste tulejõudu. Granaadiheitjaid saavad kasutada 7,62 mm automaatidega üksused, seni olid rauaalused granaadiheitjad kaitseväes vaid Galil-tüüpi automaatidega relvastatud üksustel.
Hankega tarniti kaitseväele juurde ka väga heas korras Saksa päritolu 7,62mm kuulipildujaid MG 3 ja Rootsi päritolu 84mm granaadiheitjaid Carl Gustaf. Mõlemad relvad on Eestis kasutusel juba 1990ndatest.
Koostöös justiitsministeeriumiga ostis kaitseministeerium Norrast ka 9mm püstolkuulipildujad MP5, mida hakkavad kasutama peamiselt eriüksused, sõjaväepolitsei ning vanglate relvastatud valve.
Ka soetas Eesti riik kaitseväele 12,7mm raskekuulipildujatega Browning M2 õhumärkide laskmist võimaldavad kolmjalad ning suure koguse nimetatud relvade lisatarvikuid ja varuosi.
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti jaoks tegemist soodsa hankega, kuna osa relvadest ja varustusest on praktiliselt kasutamata, kuid on oluliselt odavamad samaväärsete uute relvade hinnast. "Tegemist on hea näitega sellest, kuidas Eesti kasutab ära soodsaid võimalusi vähekasutatud relvade hankimiseks, mis tugevdavad meie reservväe võitlusvõimet," ütles ta.
Tarnitud relvastuse ja varustuse täpne kogus pole avalik. Hangitud relvad jõuavad lähitulevikus nii ajateenijate, kaitseliitlaste kui ka reservüksuste relvastusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.