7. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii näiteks maksis üks California pensionär petturitele, kes lubasid talle suurt lotovõitu, 30 000 dollarit nö. maksude tasumiseks. Ühe vanema naise aga suutsid kelmid niikaugele viia, et ta tegi pidevalt erinevatele inimestele ülekandeid ning kui raha arvetelt lõppes, pani ta petiste heaks tööle ka oma krediitkaardi.

Järgneb loetelu eelmise aasta levinumatest pettustest ning võimalustest nende vältimiseks:

ID-vargus. Identiteedivargad panevad pihta sinu pangarekvisiidid ja krediitkaardiandmed ning seejärel kasutavad neid nagu oskavad. Arukas on mitte kunagi anda oma isikut puudutavat tundlikku infot kellelegi ning jälgida regulaarselt oma pangakontot ja krediitkaarditehinguid.

Lotopettused. Lihtne petuskeem, kus teatatakse, et oled võitnud lotoga suure summa või saanud suure päranduse ja nüüd on vaja vaid veidi raha saata kas maksude tasumiseks või andmete töötlemiseks. Saada kohe prügikasti kõik selliseid võite või pärandusi lubavad kirjad.

Tööta-kodus pettused. Sellised kelmid lubavad häid töökohti ja võimalust olla iseenda ülemus, seda kõike saada aga vaid siis, kui oled neile veidi raha saatnud. Ole väga umbusklik kõigi koduste tööpakkumiste osas, mis lubavad kahtlaselt head tulemust.

Remondipätid. Tüübid, kes tahavad oma töö eest raha ette saada ja siis kaovad koos rahaga, või pakuvad selle eest kõlbmatut teenust/toodet. Seetõttu palka ainult litsentseeritud firmasid ning küsi pakkumisi erinevatelt ettevõtetelt. Ära maksa sularahas.

Finantsskeemide ja laenupakkujad. Majanduse halvenedes ilmutavad seda sorti kelmid eriti palju fantaasiat, mõeldes välja üha uusi skeeme, kuidas tarbijalt viimane raha kätte saada. Skeemidesse takerdumise vältimiseks tasub tõsta enda finantskirjaoskust ning küsida nõu pangalt või finantskonsultandilt.

Autor: Haldusuudised.ee