Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumaenergial Eestis 14% toetajaid
14 protsenti inimestest Eestis toetab järgmise 30 aasta prioriteedina energeetika valdkonnas tuumaenergiat, näitas uuring.
Samas toetas 58 protsenti küsitletuist taastuvenergiat ning 25 protsenti energiatõhususe meetmeid. "Ajal, mil Eesti riik on jõuliselt sidumas Eesti tuleviku aastakümneteks põlevkivienergeetikaga, toetab seda tootmisviisi vaid 7% inimestest," kommenteeris Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast uuringu tulemusi.
Jaanuari keskel avalikustatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt eelistab 70% eurooplastest taastuvenergiat, vastates küsimusele millist energiavaldkonda puudutavat valikut tuleks eelistada järgmise 30 aasta jooksul.
28% eelistas energiatõhusust puudutavaid meetmeid ja 18% tuumaenergiat. Kõige vähem toetust avaldati fossiilenergiast toodetud energiale. "Tulemused jagunevad suhteliselt ühtlaselt erinevate liikmesriikide osas," nentis Tammist.
Uuring, mille eesmärk oli analüüsida kodanike meelsust õhukvaliteedi parandamise ning õhusaaste allikate kohta tuvastas, et koguni 29% eestlastest arvab, et uue Euroopa Liidu õhukvaliteedi strateegia peaks seadma prioriteediks energiamajandusest tuleneva õhusaaste parandamise.
"Eestis on täpsemalt kaardistamata fossiilkütuste kasutamisest tulenevad mõjud inimeste tervisele, aga sarnasest uuringust Harvardi Meditsiiniülikooli teadurite poolt, mis võtab arvesse kivisöest elektri tootmise olelusringi kaevandamisest, tootmise ja ülekandeni, on selge, et fossiilenergia tootmine avaldab väga suurt mõju tööstuspiirkonnas elavate inimeste tervisele ja keskkonnale," märkis Tammist.
"Kui lisada need nõndanimetatud väliskulud fossiilenergia tootmiskuludele ei oleks selline tootmine enam taastuvenergiaga konkureeriv," lisas ta.
Saastaja maksab põhimõtet – selle kohaselt tootmise väliskulud keskkonnale ja tervisele tuleb tasuda tootjal kas keskkonnatasude või muude meetmete kaudu –toetas ELis 85% küsitletuist, Eestis 86%.
Uuringu käigus küsitleti 25 525 inimest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
6
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele