Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumaenergial Eestis 14% toetajaid
14 protsenti inimestest Eestis toetab järgmise 30 aasta prioriteedina energeetika valdkonnas tuumaenergiat, näitas uuring.
Samas toetas 58 protsenti küsitletuist taastuvenergiat ning 25 protsenti energiatõhususe meetmeid. "Ajal, mil Eesti riik on jõuliselt sidumas Eesti tuleviku aastakümneteks põlevkivienergeetikaga, toetab seda tootmisviisi vaid 7% inimestest," kommenteeris Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast uuringu tulemusi.
Jaanuari keskel avalikustatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt eelistab 70% eurooplastest taastuvenergiat, vastates küsimusele millist energiavaldkonda puudutavat valikut tuleks eelistada järgmise 30 aasta jooksul.
28% eelistas energiatõhusust puudutavaid meetmeid ja 18% tuumaenergiat. Kõige vähem toetust avaldati fossiilenergiast toodetud energiale. "Tulemused jagunevad suhteliselt ühtlaselt erinevate liikmesriikide osas," nentis Tammist.
Uuring, mille eesmärk oli analüüsida kodanike meelsust õhukvaliteedi parandamise ning õhusaaste allikate kohta tuvastas, et koguni 29% eestlastest arvab, et uue Euroopa Liidu õhukvaliteedi strateegia peaks seadma prioriteediks energiamajandusest tuleneva õhusaaste parandamise.
"Eestis on täpsemalt kaardistamata fossiilkütuste kasutamisest tulenevad mõjud inimeste tervisele, aga sarnasest uuringust Harvardi Meditsiiniülikooli teadurite poolt, mis võtab arvesse kivisöest elektri tootmise olelusringi kaevandamisest, tootmise ja ülekandeni, on selge, et fossiilenergia tootmine avaldab väga suurt mõju tööstuspiirkonnas elavate inimeste tervisele ja keskkonnale," märkis Tammist.
"Kui lisada need nõndanimetatud väliskulud fossiilenergia tootmiskuludele ei oleks selline tootmine enam taastuvenergiaga konkureeriv," lisas ta.
Saastaja maksab põhimõtet – selle kohaselt tootmise väliskulud keskkonnale ja tervisele tuleb tasuda tootjal kas keskkonnatasude või muude meetmete kaudu –toetas ELis 85% küsitletuist, Eestis 86%.
Uuringu käigus küsitleti 25 525 inimest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele