14 protsenti inimestest Eestis toetab järgmise 30 aasta prioriteedina energeetika valdkonnas tuumaenergiat, näitas uuring.
Samas toetas 58 protsenti küsitletuist taastuvenergiat ning 25 protsenti energiatõhususe meetmeid. "Ajal, mil Eesti riik on jõuliselt sidumas Eesti tuleviku aastakümneteks põlevkivienergeetikaga, toetab seda tootmisviisi vaid 7% inimestest," kommenteeris Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast uuringu tulemusi.
Jaanuari keskel avalikustatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt eelistab 70% eurooplastest taastuvenergiat, vastates küsimusele millist energiavaldkonda puudutavat valikut tuleks eelistada järgmise 30 aasta jooksul.
28% eelistas energiatõhusust puudutavaid meetmeid ja 18% tuumaenergiat. Kõige vähem toetust avaldati fossiilenergiast toodetud energiale. "Tulemused jagunevad suhteliselt ühtlaselt erinevate liikmesriikide osas," nentis Tammist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuring, mille eesmärk oli analüüsida kodanike meelsust õhukvaliteedi parandamise ning õhusaaste allikate kohta tuvastas, et koguni 29% eestlastest arvab, et uue Euroopa Liidu õhukvaliteedi strateegia peaks seadma prioriteediks energiamajandusest tuleneva õhusaaste parandamise.
"Eestis on täpsemalt kaardistamata fossiilkütuste kasutamisest tulenevad mõjud inimeste tervisele, aga sarnasest uuringust Harvardi Meditsiiniülikooli teadurite poolt, mis võtab arvesse kivisöest elektri tootmise olelusringi kaevandamisest, tootmise ja ülekandeni, on selge, et fossiilenergia tootmine avaldab väga suurt mõju tööstuspiirkonnas elavate inimeste tervisele ja keskkonnale," märkis Tammist.
"Kui lisada need nõndanimetatud väliskulud fossiilenergia tootmiskuludele ei oleks selline tootmine enam taastuvenergiaga konkureeriv," lisas ta.
Saastaja maksab põhimõtet – selle kohaselt tootmise väliskulud keskkonnale ja tervisele tuleb tasuda tootjal kas keskkonnatasude või muude meetmete kaudu –toetas ELis 85% küsitletuist, Eestis 86%.
Uuringu käigus küsitleti 25 525 inimest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.