Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuumaenergial Eestis 14% toetajaid
14 protsenti inimestest Eestis toetab järgmise 30 aasta prioriteedina energeetika valdkonnas tuumaenergiat, näitas uuring.
Samas toetas 58 protsenti küsitletuist taastuvenergiat ning 25 protsenti energiatõhususe meetmeid. "Ajal, mil Eesti riik on jõuliselt sidumas Eesti tuleviku aastakümneteks põlevkivienergeetikaga, toetab seda tootmisviisi vaid 7% inimestest," kommenteeris Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast uuringu tulemusi.
Jaanuari keskel avalikustatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt eelistab 70% eurooplastest taastuvenergiat, vastates küsimusele millist energiavaldkonda puudutavat valikut tuleks eelistada järgmise 30 aasta jooksul.
28% eelistas energiatõhusust puudutavaid meetmeid ja 18% tuumaenergiat. Kõige vähem toetust avaldati fossiilenergiast toodetud energiale. "Tulemused jagunevad suhteliselt ühtlaselt erinevate liikmesriikide osas," nentis Tammist.
Uuring, mille eesmärk oli analüüsida kodanike meelsust õhukvaliteedi parandamise ning õhusaaste allikate kohta tuvastas, et koguni 29% eestlastest arvab, et uue Euroopa Liidu õhukvaliteedi strateegia peaks seadma prioriteediks energiamajandusest tuleneva õhusaaste parandamise.
"Eestis on täpsemalt kaardistamata fossiilkütuste kasutamisest tulenevad mõjud inimeste tervisele, aga sarnasest uuringust Harvardi Meditsiiniülikooli teadurite poolt, mis võtab arvesse kivisöest elektri tootmise olelusringi kaevandamisest, tootmise ja ülekandeni, on selge, et fossiilenergia tootmine avaldab väga suurt mõju tööstuspiirkonnas elavate inimeste tervisele ja keskkonnale," märkis Tammist.
"Kui lisada need nõndanimetatud väliskulud fossiilenergia tootmiskuludele ei oleks selline tootmine enam taastuvenergiaga konkureeriv," lisas ta.
Saastaja maksab põhimõtet – selle kohaselt tootmise väliskulud keskkonnale ja tervisele tuleb tasuda tootjal kas keskkonnatasude või muude meetmete kaudu –toetas ELis 85% küsitletuist, Eestis 86%.
Uuringu käigus küsitleti 25 525 inimest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele