Autor: Juuli Laanemets • 14. jaanuar 2014

Riigihankes tuleb madalad pakkumused tuvastada

Uued riigihanke eurodirektiivi eelnõud pannakse hääletusele 15. jaanuaril. Direktiivis on kohustus tuvastada põhjendamatult madal hinnapakkumine. Alapakkumise meetodid tuleb veel selgeks vaielda, sest pakutud protsendimäärad ei pruugi Eestis oodatud tulemust anda.

Tulemas on ulatusliku reformid riigihankeõiguses ja senised direktiivid 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ asendatakse. Pärast uute direktiivide vastuvõtmist on liikmeriikidel aega kaks aastat nende ülevõtmiseks. SORAINENi advokaat Triin Väljots ütles, et riigihangete reformiga soovitakse suurendada avaliku sektori  tõhusust ja õiguskindlust. „Muu hulgas täiendatakse põhjendamatult madala pakkumuste kõrvaldamise reeglistikku,“ sõnas Väljaots.

Euroopa Kohus on selgelt väljendanud hankijal lasuvat kohustust läbi nelja sammu

• tuvastada ebaharilikult madala hinnaga pakkumused;

• sellise pakkumise tuvastamisel on veelkordne kohustus võimaldada pakkujal tõestada, et tema pakkumine on reaalselt täidetav ja usaldusväärne;

• kohustus hinnata esitatud selgitusi

• teha otsus pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta

Väljaotsa sõnul on reformi eesmärgiks tuua need põhimõtted kehtivasse õigusesse. „Praeguses redaktsioonis ei kehtesta direktiiv konkreetseid reegleid, mille abil ebaharikult madala hinnaga pakkumusi kontrollida. Küll aga analüüsitakse meetodeid, mis  võiks hankijal aidata pakkumuse tõelisust kontrollida. Kuigi praegune direktiivi  eelnõu ei kehtesta hankijale kohustust põhjendamatult madala hinnaga pakkumist tagasi lükata, on tehtud ettepanek selline nõue uues seaduses kehtestada.

Riigisiseste kohtuvaidluste praktika näitab erinevaid tõlgendusi, sest kehtivas direktiivis pole hankijal kohustust pakkumuse kontrollimiseks olukorras, kui hankijal puudub tahe pakkumust tagasi lükata.

Uues direktiivis pannaksegi hankijale kohutus küsida selgitusi pakkumuse liiga madala hinna kohta, kui on täidetud samaaegselt järgmised tingimused:

• pakkumuse maksumus jääb rohkem kui 50% alla teiste pakkujate küsitud keskmisest

• pakkumuse maksumus jääb rohkem kui 20% alla paremuselt teise pakkumuse summast

• hankemenetluses on esitatud vähemalt viis pakkumust

Väljaots usub, et sellise kohustuse lisamine aitab tuvastada nii teadlikult madala hinnaga pakkumused kui ka pakkumuse koostamisel tehtud eksimused. „Need jääksid kontrollikohustuse puudumisel tõenäoliselt avastamata, seetõttu on kohustuse kehtestamine direktiivi tasemel vajalik,“ ütles Väljaots.

Samas teeb väljapakutud meetodi toimimise küsitavaks tingimuse eeldus, et kõik kolm punkti peavad olema täidetud. Väljaotsa arvates on 50% teiste pakkujate küsitud keskmisest vähem pakkumise punkt ebamõistlikult suur ning aitab tema sõnul tuvastada üksnes absurdseid alampakkumisi. „Lisaks oleks Eesti tingimustes mõistlik kehtestada kolme pakkuja olemasolul pakkumuse kriteeriumid,“ lisas Väljaots.

Kasutada saab hinnameetodit, kus võrreldakse täitmise kulusid pakkumuse maksumusega. Veendumaks, et pakkuja on võimeline lepingut kohaselt täima või tekivad täitmisel pigem probleemid, võib Väljaotsa sõnul  kasutada täitmisriski meetodit ja hinnameetodit.

• pakkumise võib tagasi lükata juhul, kui täitmise kulu ei ole pakkumuse maksumusega kaetud ja sellel pole ühtegi asjalikku põhjendust

• ka uue direktiivi eelnõu järgi tuleb pakkumine tagasi lükata, kui madal hind tuleneb kohustuslike sotsiaal- , töö-, keskkonnaõiguste või rahvusvaheliste tööõiguse täitmata jätmisest.

Hetkel on direktiivi eelnõu number 2011/0437(COD) aga kinnitamisel see muudetakse.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806