Kuidas osta riigimaad?

Maa-ameti poolt korraldatud enampakkumiste tulemusena said 2013. aastal uue omaniku 772 kinnistut kogupindalaga 6137 ha. Riigieelarvesse laekus maamüügist kokku 15,66 miljonit eurot. Müüdud kinnistutest 629 olid maatulundusmaa sihtotstarbega mis tähendab, et maatulundusmaad moodustasid 81% müüdud kinnistutest. Lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele müüdi 2013. aastal 143 teiste sihtotstarvetega kinnistut  (peamiselt, elamu-, äri-, ja tootmismaa), mis paiknevad üle Eesti nii suurtes linnades kui väiksemates külades ja alevites.

Põllumaad müüdi 2013. aastal 321 kinnistut, kogupindalaga 2851 hektarit ning metsamaad 308 kinnistut, kogupindalaga 3197 hektarit. Keskmine müüdud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu pindala oli 9,6 ha ja hind 23 847 eurot. Keskmine hind hektari kohta oli 2478 eurot.

Maa hind on tõusnud

Millised on võimalused maa eelisõigusega ostmiseks või kasutusse saamiseks?

Enampakkumisel osalemisel on muu hulgas oluline teada, et riigivaraseadus annab maatulundusmaade ostmiseks või kasutamiseks eelisõigusi. Eelisõigus tekib ja seda on osalejal võimalik kasutada järgmistel tingimustel:

Esimene võimalus eelisõiguse tekkimiseks on siis, kui riik müüb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis sisaldab metsamaa kõlvikut. Sel juhul on eelisõigus selle kinnisasja ostmiseks müüdava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul. Selleks peab piirneva kinnistu omanik samuti osalema enampakkumisel. Juhul, kui ta ei osutu võitjaks, siis peab esitama viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kirjaliku taotluse, et soovib kinnisasja osta enampakkumisel kujunenud hinnaga. Kui eelisõigust soovivad kasutada mitu piirinaabrit, eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku. Piirneva metsamaa kinnistu eelisõigust kasutati 2013. aastal 90 kinnistu puhul.

Teine võimalus eelisõiguse tekkimiseks on siis, kui riik müüb haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldavat maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mis on varem rendile antud riigivaraseaduse alusel. Sellise eelisõiguse kasutamiseks peab rentnik ise osalema enampakkumisel ja kui ta seda ei võida, siis esitama viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kirjaliku avalduse, et ta soovib kinnistut osta enampakkumisel kujunenud hinnaga. Kui eelisõigusega isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses.

Paljud riigi omandisse jäetud põllumaad on olnud varasemalt antud ajutiseks kasutamiseks maavalitsuste poolt vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrusele nr 169 „„Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord”. Selliste maade riigivarana müümise või rendile andmise püüame korraldada esmajärjekorras, et tagada põllumajandusliku maakasutuse jätkumine.

Kolmas võimalus maa eelisõigusega ostmiseks või kasutusse saamiseks ongi nendel isikutel, kes kasutasid kuni maa riigi omandisse jätmiseni võõrandatavast või kasutamiseks antavast kinnisasjast enam kui poolt maa ajutise kasutamise lepingu alusel. Selline eelisõigus tekib vaid juhul, kui tegemist on haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaaga, mida ei ole enampakkumise korras kasutamiseks antud. Eelisõiguse kasutamiseks peab maad ajutise kasutamise lepingu alusel kasutanud isik osalema ise enampakkumisel ning juhul kui ta ei võida, siis esitama viie tööpäeva jooksul taotluse, et soovib kinnisasja omandada või saada kasutamiseks enampakkumisel kujunenud hinnaga.

Sellega antakse isikutele, kes on riigi omandisse jäetud maid varasemalt harinud ning korras hoidnud, võimalus saada nende omanikeks või lepingulisteks kasutajateks, et tagada kasutamise järjepidevus. Sellistel alustel eelisõigust kasutati 2013. aastal 110 kinnistu ostmiseks ning 58 kinnistu rendile saamiseks.

Kui eelisõigust soovivad sama kinnisasja suhtes kasutada nii piirneva kinnisasja omanik kui õiguslikul alusel kasutaja (sh ajutise kasutamise lepingu alusel kasutanud isik), siis eelistatakse maakasutajat.

Oluline on teada, et omavoliline maakasutus ei anna riigimaade võõrandamisel või kasutusse andmisel mingit eelist teiste enampakkujate ees. Riigimaa omavoliline kasutamine on täielikult kasutaja risk. Juhul, kui enampakkumise korraldaja antud tähtajaks pole see kasutus lõpetatud ja enampakkumise tulemusel saab maa uue omaniku, tuleb omavolilisel kasutajal temaga kasutuse jätkamise asjus kokkuleppele jõuda.

Millised on maatulundusmaa ostmise piirangud?

Maatulundusmaa ostmise piirangud tulenevad eelkõige kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest (edaspidi KAOKS). Eraisikutel on võimalik põllumajandus ja metsamaad omandada piiranguteta. Kui müüdav kinnisasi sisaldab vähem kui 10 hektarit põllumajandusmaad või metsamaad, siis on ka juriidilistel isikutel sellise kinnisasi võimalik omandada piiranguteta. Enam kui 10 hektarit põllumajandusmaad ja metsamaad sisaldavate kinnisasja ostmisel tuleb aga jälgida, et ettevõtted vastaksid KAOKS §-s  4 sätestatud tingimustele. Juhul, kui ettevõte ei vasta seaduses toodud tingimustele, siis on üle 10 hektarit põllumajandusmaad või metsamaad sisaldava kinnisasja ostmiseks vajalik taotleda asukohajärgse maavanema luba. Tuleb arvestada, et loa taotlemine võib aega võtta mitu kuud, kuid luba tuleb esitada enne müügilepingu sõlmimist notarile.

Loe lisa: www.pollumajandus.ee