Jaanuaris langes suuremate üldteenuse osutajate marginaalide keskmine hind, võrreldes eelmise kuuga ligi 18%, jõudes nii soodsaima taseme lähedale, näitas elektrilepingu sõlmimise portaali Energiaturg.ee analüüs. Üldteenus oli jaanuaris populaarseimast fikseeritud paketist soodsam, kuid börsipaketist kallim.
Üldteenuse marginaal ühe kWh kohta oli jaanuaris esmakordselt kõige soodsam Eesti Energial (Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja), 0,46 senti koos käibemaksuga, mis on ühtlasi ka üldteenuse osutaja turul seni pakutud marginaali hindadest soodsaim. Suurematest võrguettevõtjatest järgnesid VKG Elektrivõrgud 0,67 ja Imatra Elekter 0,74 sendise marginaaliga.
Energiaturg.ee juhtiva analüütiku Pirmin Tamme sõnul on suuremate võrguettevõtjate üldteenuse marginaalid soodsamad olnud vaid möödunud aasta jaanuaris. „Elektrimüüjad tõid eelmisel aastal marginaalide hinnakõikumiste põhjuseks tarbimiskoguste muutused. Jaanuari krõbedate talveilmadega on tarbimine küll pisut suurenenud ja marginaalid langenud, kuid küsimusi tekitab just suur hinnakõikumine – tarbimiskogused on viimastel kuudel suurenenud järkjärguliselt, kuid hinnamuutus oli just jaanuaris hüppeline,“ selgitas Tamm.
Tamme sõnul maksid jaanuaris kõige suurema arve fikseeritud hinnaga paketi kasutajad, kuigi eelneva aasta kokkuvõttes oli üldteenust kasutavate tarbijate rahakaotus kõige suurem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige enam säästsid avalike hinnakirjade järgi jaanuaris börsipakettide kasutajad.
Näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu omanikud maksid üldteenuse kasutajatena keskmiselt 1,13 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad. Samas võrreldes kõige levinuma fikseeritud hinnaga paketi kasutajatega oli rahavõit 2,57 eurot.
Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.