Autor: Juuli Laanemets • 25. veebruar 2014

Kellele on vaja enesekontrolli tuleohutusaruannet?

Enesekontrolli tuleohutusaruanne on meede, mis aitab ennetada tulekahju ja selle tagajärgi ning võimaldab hoone valdajal ise kontrollida enda ehitise ja seal toimuvate tegevuste ohutust ning vastavust tuleohutusnõuetele.

Mis on enesekontroll? Kõige lihtsam ja üldisem selgitus enesekontrolli tähenduse kohta on, et inimene ise kontrollib midagi enda tegevuses. Näiteks inimese igapäevases elus võiks see tähendada, et pöörame tähelepanu asjadele või küsimustele:

• kas teeme mingit tegevust õigesti,

• kas meil on olemas teadmised mingisuguse teema osas,

• kas oleme viinud ellu enda planeeritud tegevused,

• kas oleme täitnud etteantud nõudeid või kriteeriumeid.

Igapäevaselt võikski enesekontrolli mõiste tähendada, et me ise kontrollime oma tegevusi mingisuguse eesmärgi või tahtmise saavutamiseks. Samamoodi tulekahju tekkimise vältimiseks peame kontrollima, kas oleme enda tegevuses olnud ohutud – nt kas kasutuses olev kütteseade on ohutu, ega mingisugune elektriseade ei ole tuleohtliku rikkega, kas lõke on põlevmaterjalist piisavalt kaugel, kas õnnetuse korral on võimalik ehitisest välja pääseda, kas tulekustutusvahendid või tulekahju avastamisseadmed on töökorras, kas personal on saanud vajaliku algväljaõppe jne. Tuleohutuse aspektist on sellised kontrollivad tegevused olulised, et säästaksime iseenda, oma lähedaste ja teiste inimeste elusid ning samuti vara ja keskkonda. Selle saavutamiseks ongi mõeldud välja tuleohutusalane enesekontrolli süsteem.

Tuleohutusalase enesekontrolli eesmärk

Tuleohutuse seaduse tähenduses mõeldakse tuleohutusalase enesekontrolli all eelkõige, et valdaja on kohustatud kontrollima, kas tema valduses olevat kinnisasja, ehitist, ruumi või seadet kasutatakse ohutult ja nõuetekohaselt. Eesmärgiks on tagada, et ei tekiks nõuete rikkumist, ohtliku või hooletu tegevuse tagajärjel tuleohtlikku olukorda ja seeläbi tulekahju ning samuti, et tulekahju tekkimisel oleksid võimalikud tagajärjed minimaalsed. Sisult on tuleohutusalane enesekontroll meede, mis ennetab  tulekahju ja selle tagajärgi ning võimaldab valdajal ise kontrollida enda ehitise ja seal toimuvate tegevuste ohutust ning vastavust tuleohutusnõuetele.

Seadus kohustab, et teatud kriteeriumitele vastava ehitise valdaja peab koostama enesekontrolli tuleohutusaruande. Tuleohutusaruanne on valdajale abistavaks vahendiks enesekontrolli läbiviimiseks ning samuti asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Eelkõige põhjusel, et tuleohutusaruanne toob välja konkreetsed aspektid, millele peab valdaja tähelepanu pöörama oma ehitises tuleohutuse kontrollimisel.

Lihtsustatult öeldes, kui valdaja vastutab tuleohutuse tagamise eest enda ehitises, siis enesekontrolli tuleohutusaruanne on justkui abimaterjal, et mida peab valdaja selleks tegema, et saada aru, kas tema ehitises on tuleohutusega probleeme või mitte.

Sellisteks ehitisteks, mille kohta tuleb koostada tuleohutusaruanne, on näiteks kõrghooned, kaubanduskeskused, majutusasutused, ravi- ja hoolekandeasutused, haridus- ja teadusasutused, tööstus- ja laohooned, suuremad büroohooned jms. Kohustuse osas on arvestatud, et enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise vajadus on suurem eelkõige nendes ehitistes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. Teisisõnu on mõeldud neid ehitisi, kus tulekahju korral võivad olla väga rasked tagajärjed.

Näiteks tavainimesena igapäevaselt mõnda avalikku hoonet kasutades eeldame, et see on ohutu ja seal ei saa toimuda tulekahju ning samuti kui tulekahju peaks mingil põhjusel aset leidma, siis see ei levi ja pääseme sealt hoonest lihtsasti välja.

Laiemas vaates ei ole selline tuleohutusalane enesekontrolli süsteem uus, see on kasutusel ka mujal riikides. Näiteks Rootsis on olemas Eestile sarnane enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustus. Samuti Soomes peavad hooldekodud ja haiglad koostama evakuatsiooniohutuse aruandeid ning lisaks on seal rakendatud enesekontrolli süsteemi elamute näitel. Samuti on Euroopas muid riike, kus teatud kriteeriumitele vastavates ehitistes tuleb teatud intervallide tagant täita erinevaid auditeerimise dokumente, mis on seotud asutuse, ettevõtte või ehitise tuleohutusalase riskihindamisega.

Tuleohutusaruande sisu ja esitamine

Siseministri 10.02.2011 määrus nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ sätestab nõuded tuleohutuse enesekontrollile, tuleohutusaruande sisule ja selle esitamisele ning samuti ehitiste kriteeriumid, mille puhul koostatakse tuleohutusaruanne. Selle määruse nõudeid uuendati 2014. aasta alguses.

Enesekontrolli aruandlus on ehitise ja selles toimuva tegevuse põhine ning keskendub eelkõige korralduslike meetmete kirjeldamisele, mida valdaja peab rakendama isikute ohutuse tagamiseks ning tulekahjude ennetamiseks ja õnnetuse korral tagajärgede piiramiseks. Ühelt poolt aruanne toobki välja selle, mida valdaja peab kontrollima tuleohutuse tagamisel ning teiselt poolt saab täidetud aruande pinnalt anda lõpus hinnangu, milline on ehitise tuleohutusalane olukord. Samuti peab selline tuleohutusaruanne andma Päästeametile vastuse, millised on ehitise tulekahjuriskid ning kas seal on otstarbekas viia läbi tuleohutusülevaatust.

Näiteks, kui ehitise valdaja on kontrollinud oma ehitises tuleohutusnõuete täitmist ning esitanud Päästeametile tuleohutusaruande, mille edasine analüüs näitab suuremate tulekahjuriskide puudumist, siis ei pruugi seal olla vajalik viia läbi ka rutiinset tuleohutusülevaatust. Nii saab riikliku järelevalve ametnik oma fookuse suunata hoopis nendele ehitistele, kus on suuremad tuleohutusalased probleemid. Samas võib tuleohutusaruanne anda riikliku järelevalve ametnikule infot, et konkreetse ehitise tuleohutuskorraldus tuleks tuleohutusülevaatuse käigus üle kontrollida. Arvestada tuleb, et tuleohutusülevaatuseid viiakse läbi ennekõike tulekahjusid ennetavast aspektist inimeste tervise ja elu, vara ning keskkonna kaitseks.

Enesekontrolli tuleohutusaruannet tuleb Päästeametile esitada kord aastas ning seda kas paberkandjal või elektroonselt e-kirja teel. Tulevikku vaadates on lähiaastatel eesmärgiks töötada välja elektroonne iseteeninduskeskkond, mille kaudu lihtsustuks aruannete esitamine (selles osas on tegevusi juba alustatud). Keskkond võimaldaks aruande esitamisel valdajal sisse logida ja täita seal kõik vajalikud andmed lihtsasti ja kiiresti. Samuti kiireneb seeläbi riikliku järelevalve ametniku tagasiside andmine aruandele.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806