Autor: Juuli Laanemets • 11. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inspektsiooni sõnul võib seda lugeda heaks näitajaks, sest enne 2010. aastat oli rikkumisi ligi 4000 ja kümme aastat tagasi üle 8000.

2013. aastal alustas Keskkonnainspektsioon kokku 2511 väärteomenetlust. Tuvastati arvukalt rikkumisi jäätmevaldkonnas, kus alustati 268 menetlust. Jäätmeseaduse nõuete rikkumiste hulgas on ka metalli kokkuostukohtades ning autoremonditöökodades tuvastatud rikkumised. Mõlemad valdkonnad olid mullu Keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all. Ühine tegutsemine koos politsei ja võrguettevõtjatega on andnud häid tulemusi ja metallivargused on vähenenud.

 „Metallivarguste paremaks avastamiseks viime varsti parlamenti seadusemuudatuse, mis lubaks ka Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikel metalli kokkuostukohtades teha kontrollmüüke. Metallivargused tekitavad ettevõtetele suurt kahju ning võivad põhjustada ka õnnetusi. Seetõttu tuleb efektiivsemalt kontrollida metallijäätmete kokkuostjaid, sest just võimalus varastatud metalli lihtsalt müüa suurendab metallivaraste tegutsemisindu,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Looduskaitsenormide alusel alustati 266 väärteomenetlust. Sealhulgas on nii ebaseaduslikke ehitisi puudutavad menetlused kui ka looduses puhkamise ja liikumisega seotud õigusrikkumised, nagu sõitmine rannas või kaitsealal, vales kohas telkimine ja lõkke tegemine.

Kõige enam menetlusi oli seotud ebaseadusliku kalapüügiga - 678. Lisaks avastati 826 korral veekogudest selgusetu kuuluvusega püügivahendeid. Kalapüügiga seotud rikkumisi on võrreldes teiste valdkondadega jätkuvalt kõige enam. Ka põhiprobleemid on kalapüügivaldkonnas samad: salapüünised ehk ebaseaduslikult püügile pandud võrgud ning püük keeluajal. Arusaam, et kalapüük kudeajal on looduse suhtes kuritahtlik ning tekitab kalavarudele suurt kahju, ei taha paraku röövpüüdjateni jõuda.

Eluslooduse poolelt võib veel märkida jahiseaduse nõuete rikkumisi, mida oli 157 ning metsaõigusnormide rikkumisi, mida tuvastati 94 korral.

Maakondade lõikes alustati enim ehk 399 menetlust Harjumaal, Ida-Virumaal oli 195 ja Pärnumaal 160 menetlust. Ülejäänud maakondades oli rikkumisi vähem.

Õigusrikkumiste eest määrati trahve kokku 1184 isikule kogusummas 172 004 eurot. Kalapüügirikkumistega seoses trahviti 557 isikut, looduskaitsenõuete ja jäätmeseaduse rikkumise eest trahviti vastavalt 171 ja 143 isikut.

Keskkonnakahju kogusummaks arvutati mullu 187 193 eurot. Suurim kahju tekitati ebaseadusliku kalapüügiga, kus kahjusumma oli kokku 117 349 eurot.

Lisaks väärteomenetlustele alustas Keskkonnainspektsioon 2013. aastal 28 kriminaalmenetlust. Neist 12 olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga, kaheksa kaevandamisega, kolm ebaseaduslike raietega, kaks kaitstava loodusobjekti kaitsega, kaks kemikaalinõuete rikkumisega ja üks keskkonna saastamisega.