Riigikogu võttis 75 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse.
Seadus (569 SE) reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaudu. Samuti sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi asjaomased õigused ning kohustused.
Seadus mõjutab otseselt kõiki vee-ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, ning riigi tasandil konkurentsiametit. Kui veeseadus reguleerib vee kui loodusvara kasutamist ja kaitset, siis ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus reguleerib peamiselt suhteid, mis tekivad kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vahel siis, kui vett ei käsitleta mitte enam loodusvarana, vaid kaubana.
Seadusse lisati andmete esitamise täiendav nõue, mida peaks sisaldama ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava, et saada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist või Euroopa Liidu fondidest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.