Riigikontroll: põlevkivi arengukava eesmärgid täitmata

Lisaks on riik jätnud uue arengukava (2016–2030) koostamisel tegemata olulised uuringud, mis võimaldaksid kompleksselt hinnata nii olemasolevate kui ka uute põlevkivivarude kasutamisest tulenevaid olulisemaid mõjusid keskkonnale, inimeste tervisele ja ühiskonnale tervikuna.

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju on suurem kui ühelgi teisel tööstuslikul tegevusel Eestis. Põlevkivisektori õhusaaste moodustab üle 70% Eesti õhuheitmetest ning põlevkivi kasutamisel ja töötlemisel tekkivad jäätmed moodustavad umbes 70% tava- ja 82% ohtlikest jäätmetest. Kaevandustest ja karjääridest pumbatav vesi ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASi tarvitatav jahutusvesi moodustab kokku üle 90% Eesti pinna- ja põhjaveekasutusest. Samal ajal on põlevkivisektori panus Eesti SKTsse 4%.

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo hinnangul on praegune põlevkivi arengukava sisuliselt dokument, mille mõju põlevkivi kasutamise suunamisel on väike. „Arengukavas on mitmeid ilusaid ja õigeid mõtteid. Näiteks seab arengukava eesmärgiks, et põlevkivi kaevandatakse ja kasutatakse vähem keskkonda saastavalt, kuid selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ette nähtud ei ole,“ nentis Olgo. Ta avaldas ka lootust, et keskkonnaministeerium õpib praeguse arengukava vigadest ning teeb uue arengukava koostamisel ära seni tegemata uuringud ja analüüsid põlevkivisektori olulisemate mõjude kohta.

Negatiivne keskkonnamõju on suurenenud pea kõigi arengukavas ette nähtud näitajate osas. Näiteks tekkis 2012. aastal võrreldes 2007. aastaga põlevkivist elektri ja sooja tootmisel absoluutarvestuses 12% rohkem põlevkivi koldetuhka, 8% rohkem lendtuhka, 2% rohkem poolkoksi. 11% rohkem on tekkinud ka põlevkivielektri ja -soojuse toodangu ühiku kohta CO2-heitmeid ja põlevkivituhka.

Kuigi positiivsena võib märkida, et 2012. aastal vähenes vääveldioksiidi (SO2) hulk, sest ELi direktiivi nõuete kohaselt ei tohi suurtes põletusseadmetes tekkida SO2-heitmeid üle lubatud koguse, pole aga arengukavas SO2-heitmeid seatud näitajaks, mille põhjal põlevkivisektori keskkonnamõju vähendamist jälgida. Ministeerium pole arengukavas määranud ühtegi tegevust, millega vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju.

* Põlevkivi keskkonnatasud ei täida neile seatud eesmärki motiveerida ettevõtteid vältima või vähendama loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

Kuigi riik on järk-järgult keskkonnatasusid suurendanud, ei ole põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähenenud. Keskkonnatasusid on tõstetud neid pigem aritmeetiliselt suurendades ehk arvesse pole võetud tegelikke keskkonnamõjusid ja nende tagajärgi. Riigil ei ole teada tegelik keskkonnakahju ega see, kas keskkonnatasud hüvitavad selle. Riik pole seni läbi viinud kokkulepitud meetoditel ning kõikide osapoolte aktsepteeritud uuringut, mille eesmärk oleks välja selgitada ja hinnata terviklikult põlevkivisektori negatiivseid tervise-, keskkonna-, aga ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid ja nende tagajärgi rahalises väärtuses. Keskkonnaministeerium on välja toonud, et praegused riigi investeeringud keskkonda ületavad keskkonnatasusid.

* Riik ei saa praegu põlevkivi kaevandamisest ega kasutamisest väärilist tulu.

Riik on andnud oma rahvusliku rikkuse – põlevkivi – ettevõtluses kasutada. Ettevõtjad omandavad selle rikkuse arvelt majanduslikku tulu, seega peab riik selle kasutamise eest nõudma ka õiglast tasu. Seni pole põlevkivisektorile kehtestatud ühtegi sellist maksu, mille esmane eesmärk on teenida riigile tulu. Näiteks teenis riik põlevkiviõli tootmisest 2012. aastal riigimaksudena (keskkonna-, tööjõu- ja aktsiisimaksud) ca 12 miljonit eurot, samas kui õlitootjate ärikasum oli ca 91 miljonit eurot. Põlevkivisektorist tervikuna laekus 2012. aastal riigimaksudena ca 90 miljonit (sh aktsiisi- ja tööjõumaksuna ca 34 ja keskkonnatasuna 56 miljonit eurot). Vabariigi valitsus arutas põlevkivi riigitulu (royalty) võimalikku kehtestamist 2013. aastal, kuid teemaga tegelemine lükati tulevikku.

* Uues põlevkivi arengukavas kavandatava kaevandusmahu tervikmõju väljaselgitamine on jäänud tagaplaanile.

Keskkonnaministeerium on asunud koostama põlevkivi arengukava aastani 2030. Riigikontrolli hinnangul pole aga ministeerium teinud uue põlevkivi arengukava koostamiseks vajalikke alusuuringuid ega analüüse. Näiteks planeeritakse võtta kasutusele uued põlevkivivarud, ilma et riigil oleks selge, millised on selle tulemusel tekkivad komplekssed keskkonnamõjud. Aastakümnete vältel on varude kasutuselevõtul lähtutud vaid kaevandamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest. Keskkonnamõjude hindamine tehakse alles siis, kui ettevõte on kaevandamisloa taotluse esitanud. Riigikontrolli hinnangul on see lubatamatu olukorras, kus üks põhjaveekogum on juba jäädavalt halvas seisundis ning lisaks on ohustatud veel mitu põhjaveekogumit. Peale selle on täielikult välja selgitamata kaevandamise ja kasutamise olulisemad tervise- ja sotsiaal-majanduslikud mõjud.

Taustaks

Riigikontroll auditeeris, kas on saavutatud põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas seatud eesmärgid:

• Kas riik on suutnud vähendada kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju ning suurendada efektiivsust?

• Kas riik on teinud olulised uuringud, mis oleksid sisendiks põlevkivi uue arengukava koostamisele?

• Kas riik saab põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest õiglase tasu?

Keskkonnaregistri andmetel on põlevkivivaru kokku 4,8 miljardit tonni. Sellest kaevandamisväärset varu on arvel 1,3 ja mittekaevandamisväärset varu 3,5 miljardit tonni. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on võimalik kaevandada kuni 50% kaevandamisväärsest varust. Arvestades, et aastas kaevandatakse 20 miljonit tonni, jätkub aktiivset varu 25–30 aastaks.