TTÜ teadur ei usu kinnisvarabuumi kordumist

• Väiksemates omavalitsustes ja kaugemates piirkondades on olukord erinev üldisest trendist. Viimase poolaasta jooksul langenud elamispinna hinnad Valgas, Kuressaares, Paides ja mujalgi 6-12%.

Kõige kiiremini on kasvanud viimase aasta jooksul pisikorterite, mille pind on kuni 30 m2, hinnad. Hinnatõus selles sektoris oli 35%, mis pikemas perspektiivis jätkuda ei saa. Suuremate korterite hinnatõus oli tunduvalt madalam jäädes keskmiselt 15 protsendi piiresse.

Elamispinnaturu hoogsat kasvu on vedanud madalad intressimäärad, suurenev eluasemelaenude käive, kasvavad palgad, töötuse vähenemine ja optimistlikud ootused, mis on suurendanud ostuhuvi ja -võimalusi.

Millest on tingitud kinnisvarahindade tõus, mis toimub mujal maailmas?

Kinnisvaraturu areng on tsükliline sarnaselt majanduse arengule: tõusud ja langused ning hinnamullide ja kriiside tekkimine on kinnisvaraturul möödapääsmatud. „Nii on see igas riigis, kus on tegemist vaba turumajandusega. Seetõttu ei ole praeguses hinnatõusus midagi kummastavat,“ ütles Kolbre. „Kinnisvaraturg on kasvufaasis kõikides nendes riikides, kus ka majanduskasv. Nii näiteks on Leedu kinnisvaraturul oodata optimistlikku arengut, mida iseloomustab möödunud aasta hindade kasv 2,8% Vilniuse korteriturul. Läti kinnisvaraturg pöördus tõusule samuti 2013.aastast, mil korterite hinnakasv Riias oli 4%. Kui vaadata, mis toimub täna USA elamispinnaturul, siis kõige olulisem kinnisvaraindeks, S&P/Case&Schiller, mis on 20 suurlinna eluaseme hinnaindeks, näitab kiiret hindade kasvu ja on samas tempos buumiaegsete näitajatega.“

Kolbre sõnul on  prognoose, mis toimub järgmise 12 kuu jooksul, keeruline teha. „ Küll on aga kindel, et buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul selle perioodi ajal oodata ei ole. Pangad kontrollivad laenutempot ega anna laenu väga lihtsalt,“ ütles Kolbre. „Oodata on, et kinnisvara hinnatõus aeglustub ja jääb vahemikku 5-8%. Tallinna ja selle lähiümbruse elamispinnaturul on hinnakasv mõnevõrra suurem, kuid siiski mõõdukas, jäädes 10-15 protsendi piiresse. Palju oleneb sellest, missuguseks kujuneb Eesti majanduskasv lähiaastatel.“