Autor: Juuli Laanemets • 28. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolbre ütles, et viimase aasta jooksul on kinnisvaraturg olnud tõusutrendis pea kõigis piirkondades. „Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis aasta jooksul ligi 15 protsenti. Kõige aktiivsem on kinnisvaraturg Tallinnas ja Harju maakonnas, kus toimus 40 % kõigist tehingutest,“ sõnas Kolbre. „Kuna majandus on elavnenud kiiremini suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, siis olid kiiremad nendes kohtades ka kinnisvaratehingute hinnatõusud. Nii oli Tallinnas ja Tartus tehingute aastane hinnatõus 2013.aastal vastavalt 16,6 ja 13,1%.“

Kolbre sõnul oli kinnisvaratehingute kasv peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis moodustas üle poole kõigist kinnisvara ostu-müügitehingutest. Tehingute väärtuse kasvu mõjutas oluliselt korterite hinnatõus. Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis möödunud aastal pea 20%.

• Jätkuv kasvutrend oli ka Pärnu, Rakvere ja Viljandi elamispinnaturgudel. Märkimisväärset hinnatõusu oodatakse Narva kinnisvaraturul.

• Väiksemates omavalitsustes ja kaugemates piirkondades on olukord erinev üldisest trendist. Viimase poolaasta jooksul langenud elamispinna hinnad Valgas, Kuressaares, Paides ja mujalgi 6-12%.

Kõige kiiremini on kasvanud viimase aasta jooksul pisikorterite, mille pind on kuni 30 m2, hinnad. Hinnatõus selles sektoris oli 35%, mis pikemas perspektiivis jätkuda ei saa. Suuremate korterite hinnatõus oli tunduvalt madalam jäädes keskmiselt 15 protsendi piiresse.

Elamispinnaturu hoogsat kasvu on vedanud madalad intressimäärad, suurenev eluasemelaenude käive, kasvavad palgad, töötuse vähenemine ja optimistlikud ootused, mis on suurendanud ostuhuvi ja -võimalusi.

Millest on tingitud kinnisvarahindade tõus, mis toimub mujal maailmas?

Kinnisvaraturu areng on tsükliline sarnaselt majanduse arengule: tõusud ja langused ning hinnamullide ja kriiside tekkimine on kinnisvaraturul möödapääsmatud. „Nii on see igas riigis, kus on tegemist vaba turumajandusega. Seetõttu ei ole praeguses hinnatõusus midagi kummastavat,“ ütles Kolbre. „Kinnisvaraturg on kasvufaasis kõikides nendes riikides, kus ka majanduskasv. Nii näiteks on Leedu kinnisvaraturul oodata optimistlikku arengut, mida iseloomustab möödunud aasta hindade kasv 2,8% Vilniuse korteriturul. Läti kinnisvaraturg pöördus tõusule samuti 2013.aastast, mil korterite hinnakasv Riias oli 4%. Kui vaadata, mis toimub täna USA elamispinnaturul, siis kõige olulisem kinnisvaraindeks, S&P/Case&Schiller, mis on 20 suurlinna eluaseme hinnaindeks, näitab kiiret hindade kasvu ja on samas tempos buumiaegsete näitajatega.“

Kolbre sõnul on  prognoose, mis toimub järgmise 12 kuu jooksul, keeruline teha. „ Küll on aga kindel, et buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul selle perioodi ajal oodata ei ole. Pangad kontrollivad laenutempot ega anna laenu väga lihtsalt,“ ütles Kolbre. „Oodata on, et kinnisvara hinnatõus aeglustub ja jääb vahemikku 5-8%. Tallinna ja selle lähiümbruse elamispinnaturul on hinnakasv mõnevõrra suurem, kuid siiski mõõdukas, jäädes 10-15 protsendi piiresse. Palju oleneb sellest, missuguseks kujuneb Eesti majanduskasv lähiaastatel.“