Tuleohutus puudulik iga neljandas kodus

Kontrollide käigus selgus, et igas kuuendas kontrollitud kodus oli probleeme suitsuanduriga. Peamiselt suitsuandur puudus, oli unustatud patareid vahetada või oli valesti paigaldatud. Tänavu tuleõnnetustes hukkunute statistika näitab, et elupaikades pole olnud just töökorras suitsuandurit, mis oleks tulekahjust piisavalt vara teada andnud ning aidanud  ära hoida traagilised tagajärjed.

Tuleohutusjärelvalve osakonna juhtaja Rait Pukk ütles, et juba viis aastat kohustuslik suitsuandur ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. „Rahul ei saa olla ka küttesüsteemide hooldusega, milles tuvastati puudusi kokku 121 korral. Inimesed peavad mõistma, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas, millest sageli ka tulekahjud alguse saavad,“ täiendas Pukk.

Päästeamet tegi rikkumiste kohta 153 ettekirjutust ning alustas 24 väärteomenetlust. Elanikele kuuluvatest eluruumidest ei olnud tuleohutusnõuded täidetud 23%, sotsiaalpindadest 35% juhtudest.

Pukk rõhutas, et tuleõnnetusi peab ennetama. „Tuleb aru saada, et tuleohutusnõuetest kinnipidamine peab olema ikka iga inimese enda huvi. Ohutus ei sõltu mitte reageerivate päästemeeskondade kaugusest ja kohalejõudmise kiirusest, vaid tuleõnnetuse ärahoidmisest või kiirest avastamisest,“ ütles Pukk.

Vaata Päästeameti statistikat esinenud puudustest ja toimunud tulekahjudest:

Päästeameti sõnul tehakse kontrolle aastaringselt, mille käigus veendutakse kohustusliku suitsuanduri olemasolus, kuid vaadeldakse ka kütte- ning elektrisüsteemide tuleohutust.