Järjest aktuaalsemaks muutub korteriühistutel parkimiskohtade probleem, ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
„See on hoovi uuendamisel tihti üks käimatõmbav jõud, sest tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile,“ ütles Mardi,. Tema hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. "Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve," selgitas Mardi.
Mardi sõnul pööravad Eesti korteriühistud suurt tähelepanu mitte ainult elamu, vaid ka selle ümbruse korrashoiule. "Elamisväärseks muudab korterelamu mitte ainult eeskujulik remont siseruumides, vaid ka läbimõeldult kujundatud majaümbrus," rõhutas Mardi.
"Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud ka toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel jms. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest entusiastlikumalt osa ka Teeme Ära aktsioonist, tehes korda ka näiteks maja juures asuva metsatuka või pargi," tõi Mardi näiteid. "Ühine tegutsemine seob ka majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse hästi."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.