Autor: Juuli Laanemets • 21. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on hoovi uuendamisel tihti üks käimatõmbav jõud, sest tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile,“ ütles Mardi,. Tema hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks hilisemaid vaidlusi. "Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve," selgitas Mardi.

Mardi sõnul pööravad Eesti korteriühistud suurt tähelepanu mitte ainult elamu, vaid ka selle ümbruse korrashoiule. "Elamisväärseks muudab korterelamu mitte ainult eeskujulik remont siseruumides, vaid ka läbimõeldult kujundatud majaümbrus," rõhutas Mardi.

"Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud ka toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel jms. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest entusiastlikumalt osa ka Teeme Ära aktsioonist, tehes korda ka näiteks maja juures asuva metsatuka või pargi," tõi Mardi näiteid. "Ühine tegutsemine seob ka majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse hästi."