30. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

~lugeja [29.04.2014, 22:36]: Nn sundkindlustus on kindlustusliik, mis on kehtestatud ja reguleeritud maksuga - Eestis on sellisteks kindlustusliikideks näiteks töötuskindlustus, ravikindlustus jms. Kohustuslik liikluskindlustus ei ole sundkindlustus. 

Vastus: Uue seadusega reguleeritakse kohustuslikku liikluskindlustust (mis on kindlustustegevuse seaduse § 9 mõttes kohustuslik kindlustuse vorm) ja kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (mis on kindlustustegevuse seaduse § 10 mõttes sundkindlustuse vorm). Seega, kui kehtiv seadus reguleerib vaid kohustuslikku kindlustust, siis uus seadus hakkab reguleerima nii kohustuslikku kindlustust kui ka sundkindlustust. Sõidukile võib jätta liikluskindlustuse lepingu sõlmimata kuni 12 kuuks, seejärel peab sõidukile sõlmima kas liikluskindlustuse lepingu või sõiduki liiklusregistrist ajutiselt või alaliselt kustutama – kui seda ei tehta, siis rakendub sõidukile sundkindlustus.

~siil [30.04.2014, 09:08]: ma ei saanudki nüüd aru, et kui mõni läti registris olev auto mulle ette sõidab siis jääb kahju huvitamata? ja kui mul aias seisab juba 6 aastat läbi mädanenud ja sõna otseses mõttes võssa kasvanud opel, siis ma pean sellele nüüd kindlustuse sõlmima? 

Vastus: Kuigi uus seadus sätestab oma liikluskindlustuse kindlustusandja kahju hüvitamise põhimõtte, siis olukorras, kus liiklusõnnetuse põhjustab välisriigi registris olev sõiduk, ei saa kahju hüvitamist nõuda oma liikluskindlustuse kindlustusandjalt. Sellise kahju hüvitab traditsiooniliselt süüdlase kindlustusandja, so välisriigi registris oleva sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandja.

Liikluskindlustuses kehtib põhimõte, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kindlustusandja peab määrama omale igasse liikmesriiki esindaja – sellega on tagatud, et kannatanu ei peaks hüvitise taotlemiseks pöörduma kindlustusandja asukohariiki, vaid saaks hüvitist taotleda riigis, milles ta ise elab või asub. Seega, kui liiklusõnnetuse põhjustab välisriigi registris olev sõiduk, siis tuleb ühendust võtta selle sõiduki kindlustanud välisriigi kindlustusandja esindajaga Eestis. Vastav esindajate nimekiri asub Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehel www.lkf.ee . Juhul, kui kindlustushüvitise taotlemisel tekib probleeme või kui välisriigi kindlustusandjal ei ole Eestis esindajat, siis tuleb pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole.

Uue seadusega koos hakkab kehtima liiklusseaduse muudatus, mille kohaselt Maanteeamet peatab mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui sõidukil või haagisel ei ole olnud üle kahe aasta kehtivat tehnilist ülevaatust ja liikluskindlustuse poliisi. Sellega tagatakse, et sundkindlustuse alla ei lähe sõidukid, mis on juba pikemat aega olnud liiklemiseks kõlbmatud. Registrikanne taastub automaatselt, kui sõiduk läbib tehnilise ülevaatuse kontrolli ja sõiduki tehniline seisund vastab kehtivatele nõuetele.

Lisaks hakkab uue seaduse jõustudes kehtima ka liiklusseaduse muudatus, mille kohaselt  saab sõiduki liiklusregistrist kustutada ilma lammutustõendita, kui sõiduk on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid. See tähendab, et sõidukid, mis ei ole alates 01.05.2004 tehnilist ülevaatust läbinud ja mille suhtes ei ole liikluskindlustuse poliise väljastatud, saab registrist kustutada niinimetatud lihtsustatud korras – avalduse alusel ilma lammutustõendita.

Siinkohal vajab kindlasti ülekordamist, et pärast kasutusea lõppemist on sõiduk ohtlik jääde ning see tuleb alati keskkonna säästmiseks üle anda lammutamisega tegelevale ettevõttele, mitte jätta  koduaeda lagunema.

Autor: Margit Laurits Männiste