29.04.14, 14:47

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sundkindlustuse põhimõte uues seaduses

1. oktoobrist 2014 kehtib uus liikluskindlustuse seadus. Uue seadusega säilitatakse märkimisväärne osa kehtiva seaduse põhimõtetest, kuid mitmed ajale jalgu jäänud aspektid on läbinud olulise uuenduskuuri.

Uue seaduse kohaselt on Eestis endiselt registripõhine liikluskindlustuse süsteem – sõiduki kindlustamise kohustus tekib alates sõiduki liiklusregistrisse kandmisest ja kindlustuskohustus lõpeb, kui sõiduk võetakse liiklusregistrist maha.

Sundkindlustuse põhimõte

Sõidukit on võimalik kasutada ja kindlustada hooajaliselt, st sõiduki suhtes võib jätta kindlustuslepingu sõlmimata kuni 12 kuuks, kuid seda rangelt eeldusel, et kindlustamata sõidukiga liikluses ei osaleta. Kui kindlustuskohustuseta 12-kuuline periood saab läbi, aga sõidukile ei sõlmita uuesti liikluskindlustuse lepingut ja sõidukit ei võeta ka liiklusregistrist maha, siis rakendub sõidukile automaatne liikluskindlustus – s.o sundkindlustuse süsteem, mis vähendab oluliselt kindlustamata sõidukite arvu liikluses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sundkindlustuse korral peab sõiduki vastutav kasutaja, või selle puudumisel sõiduki omanik, maksma liikluskindlustuse fondile sundkindlustuse makset ja fond peab hüvitama sellise sõidukiga tekitatud kahju. Sundkindlustuse süsteemist on võimalik igal ajal väljuda – selleks peab sõidukile sõlmima liikluskindlustuse lepingu vabalt valitud kindlustusandjaga või kustutama sõiduki liiklusregistrist.

Lepingute tähtajalisus

Liikluskindlustuse leping saab uue seaduse kohaselt olema alati tähtajaline – vahemikus 1 päev kuni 1 aasta, tähtajatuid kindlustuslepinguid sõlmida ei ole lubatud. Samas võib lepingu sõlmida automaatselt pikenevana – siis genereeritakse sama kindlustusandja poolt ühe lepingu lõppedes automaatselt uus leping järgmiseks kindlustusperioodiks. Liikluskindlustuse leping muutub oma olemuselt sarnasemaks teistele kindlustuslepingutele, nt kasko-lepingulule, kuna edaspidi hakkavad liikluskindlustuse leping ja poliis alati koos käima ning kaob ära tänane liikluskindlustuse lepingu ja poliisi eripärane loogika.

Enne 1. oktoobrit 2014 sõlmitud liikluskindlustuse lepingud kehtivad kuni viimase poliisi kehtivuse lõpuni. Juhul, kui kehtivat poliisi ei ole väljastatud (liikluskindlustuse leping on maksevabaks muudetud), siis lõpeb liikluskindlustuse leping automaatselt 30.septembril 2014.

Enne 1.oktoobrit 2014 toimunud kindlustusjuhtumile kohaldatakse praegu kehtivat liikluskindlustuse seadust ja sellele ei rakendu uus seadus.

Sõiduki kahjuhüvitus

Sõiduki kahjustamise korral tuleb teostada sõiduki taastusremont – kindlustushüvitise rahas maksmine on lubatud vaid erandkorras. See uuenduslik põhimõte tagab, et liiklusesse ei naase enam puudulikult taastatud või taastamata ja ohtlikud sõidukid. Sõiduki taastusremondiks vajaliku remondiettevõtte valib liiklusõnnetuses kannatanu – kindlustusandja sekkub remondiettevõtte valimisse vaid siis, kui kannatanu avaldab selleks ise soovi.

Liiklusõnnetuses kannatanu saab kahju hüvitamise nõudega pöörduda endiselt süüdlase kindlustusandja poole, kuid lisaks tekib võimalus nõuda hüvitist ka oma liikluskindlustuse kindlustusandjalt. Oma kindlustusandjalt hüvitise saamiseks peab kahjust teatama 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kahjusumma peab eeldatavasti jääma alla 10000 euro, liiklusõnnetuse osapooled peavad olema Eestis registreeritud sõidukid ning tegemist peaks olema sõidukile tekkinud kahjuga. Kui liiklusõnnetuses saab kannatanu vigastada, siis peab hüvitisnõudega pöörduma endiselt süüdlase kindlustusandja poole. Oma kindlustusandja hüvitamise kohustus jõustub 1. jaanuarist 2015, s.o mõnevõrra hiljem seaduse ülejäänud osa jõustumisest.