• 09.05.14, 11:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sisekontrollisüsteemile toetub ka ettevõttes kvaliteedijuhtimine

Tõhus kvaliteedijuhtimise süsteem eeldab ettevõttes toimivat sisekontrolli süsteemi. Sisekontrolli juurutamisel on oluline jälgida, et töö oleks suunatud asutuse, mitte üksikisiku eesmärkide saavutamisele.
Tähendus kliendile ja ettevõttele
Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimine tähendab maailmas tunnustatud standardite järgimist, mis on orienteeritud kõigepealt asutuse klientidele ja annab neile kindlust, et toode on valmistatud ettenähtud protseduuri järgi. Näiteks ostes autot, annab see inimesele kindluse, et meistrid panid kõik detailid kokku vastavalt ettekirjutusele. See ei tähenda, et toode on halb või hea või on kliendile sobivam kui teised. Sertifikaat annab teada, et asutuses on olemas protsesse reguleerivad dokumendid, mis näevad ühe või teise tegevuse puhul ette konkreetseid samme. Kliendi jaoks on kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat positiivne märk ostetud toote kohta, kuid asutusele on see üldiselt suur lisapaberite täitmise koormus, mida tavaliselt ilma tõhusa sisekontrollisüsteemita ei kasutata. Ja liiga sageli tehakse sertifikaat mitte sellepärast, et tahetakse omada head sisemist protsessijuhtimist ja seeläbi efektiivsust vaid seeläbi, et tegemist on auküsimusega. See, mis toimub (re/vahe)sertifitseerimise vahel, ei ole kahjuks  sageli ettevõtte huviorbiidis.
Omaloodud sisekontrollisüsteemi põhiväärtus
Sisekontrollisüsteem on igasugused tegevused, protsessid, protseduurid, korrad jms, mis tagavad juhile, et kõik on kontrolli all ja ükski riskantne aspekt ei jää märkamata. Omaloodud sisekontrollisüsteemi põhiväärtus seisneb just selles, et süsteem on loodud täielikult asutuse vajadustele vastavalt ning seda saab rakendada endale sobival viisil ja määral. Asutuse omanikud ja juhid võivad valida kõige kriitilisemad valdkonnad ning investeerida oma ressursse ainult selles kitsalt valitud suunas. Mingisugune sisekontrollisüsteem ja kontrollikeskkond on alati olemas sõltumata sellest, kas soovime seda või mitte. Selle erinevus kujundatud sisekontrollisüsteemist on efektiivsuse ja kujunduse tasemes – kas see on nõrk ja keegi ei tea selle olemasolust midagi või on see tugev ja igaüks teab, mida ja kuidas ta eesmärkide saavutamiseks tegema peab. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töö oleks suunatud asutuse, mitte üksikisiku eesmärkide saavutamisele. Kõige olulisem on, et tõhus sisekontrollisüsteem teeb kindlaks mitte ainult protseduurireeglite olemasolu, nende kirjelduse korrektsuse ja seadustele vastavuse, kui ka nende reeglite mõistmise ning järgimise. Seda saavutatakse kontrollimeetmete rakendamise ning testimisprotseduuridega, mida teostavad siseaudiitorid.
Siseaudiitor peaks olema spetsialist, kes kindlustab sõltumatu ja objektiivse hindamise asutuse tegevustele ning annab nõu protsesside juhtimise parendamiseks. Kvaliteedijuhtimissüsteemi auditite puhul kasutatav mõiste “siseaudit” on ainult üks audiitortegevuse seaduse alusel töötavate siseaudiitorite töö osa ning asutus ei tohi ISO auditeis tehes väita, et neil tehakse siseauditit selle täielikus mõistes. Kvaliteedijuhtimissüsteemi auditiga ei saa asutustes, kus siseaudit on seadusega nõutud, seda nõuet täidetuks arvestada. Kvaliteedijuhtimissüsteemi standardites defineeritud “siseauditi” mõistet saab niisiis kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi standarditele vastamise ja sertifitseerimise raames, mis katab ainult väikese osa siseauditi ülesannete hulgast. Kuid siinkohal tekib läbiviidavate siseauditite kvaliteedi ja objektiivsuse küsimus. 
Oma töötajate kasutamine siseaudiitorina
Mõned asutused leiavad, et siseauditit võivad läbi viia oma töötajad, kellel on igapäevaselt teised tööülesanded. Suur oht, mis kaasneb oma töötajate “siseaudiitorina” kasutamisel, seisneb selles, et töötajad, kes on seotud auditeeritud protsessiga, pole sõltumatud, ja töötajatel, kes on võetud auditeerima teistest osakondadest, pole piisavaid teadmisi teise valdkonna hindamiseks. Ma usun, et lugejate seas ei ole  kedagi, kes ei teaks mõnda sertifitseeritud asutust, kus auditite käigus ei oleks veenva ja ladusa jutuga audiitorit ära lollitatud. Siit tuleb ka välja üks oluline erinevus – audiitortegevuse seaduse alusel auditeid läbiviivad audiitorid ei anna kunagi hinnangut ainult intervjuu või ühe tõendi alusel.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi mõte
Oma asutuse töötajate kasutamist sisekontrollisüsteemi ülevaatamiseks, seireks ja arendamiseks ei tasu välistada. Mitte keegi ei tea asutuse igapäevaseid probleeme ja nõrkusi nii hästi nagu töötajad ise. Juhul kui nende vastutusalasse kuulub asjakohane osa kontrollide arendamisest, on inimestel selle suhtes ka motivatsioon. Kui tagada kvaliteetne koolitus ja nõustamine töötajatele, kes tegelevad asutuses kvaliteedijuhtimissüsteemide ja -protsessidega, võivad tulemused olla üsna head. Kuid kõige olulisem on mõista, et kvaliteedijuhtimissüsteem rakendmaise mõte ei ole fuajeesse uhke paberi riputamine vaid tagamine, et organisatsiooni protsessid toimivad efektiivselt ja vastavalt nõuetele.

Seotud lood

Arvamused
  • 17.06.14, 15:43
Pettus on kui gripiviirus
Ärimaailmas toime pandavate pettuste võrdlemine kurikavala gripiga ei ole juhuslik. Gripiviiruse tüvi muundub pea igal aastal ning seepärast on iga kord vaja välja töötada uus ravim. Sama kehtib ka pettuse kohta. Petturid muutuvad üha haritumaks ning uusi tehnoloogiaid osavalt ära kasutades hiilivad nad mööda kontrollisüsteemidest.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.05.25, 13:54
Everaus Kinnisvara AS pakub investoritele 11% tootlusega võlakirju
Viimaseid päevi!
Eesti kõige mitmekesisema arendusportfelliga kinnisvaraarendaja Everaus Kinnisvara AS pakub investoritele läbi avaliku võlakirjaemissiooni võimalust olla osa kõrge kvaliteediklassiga ettevõtte eduloost. 11%-lise aastase intressimääraga võlakirjaemissiooniga, mis kestab 27. maini, kaasatakse vahendeid ehitusjärku jõudnud kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks. Ettevõtte hajutatud riskidega arendusportfell, kogenud meeskond ja kõrged standardid on tugevaks aluseks pikaajalisele edule ja loovad väärtust nii koduostjatele kui investoritele.

Hetkel kuum

Linnavalitsused tulevad ja lähevad, ent linnaruum jääb.
Suur lugu
  • 21.05.25, 06:45
Arendajatel on Tallinna Linnaplaneerimisametile need konkreetsed soovid
Rahapõrsas kipub aina rohkem läbi paistma.
TOP
  • 16.05.25, 06:30
Arendajate 4 kvartali käibemiljonäride TOP: lahjem supp ja kõhnumine
Vaata, kes kellele järgneb ja millisele kohale keegi sellel korral maandus - pilt on reljeefne
Oluline ohumärk uusarenduste turul on taandumas
Uudised
  • 16.05.25, 10:09
Oluline ohumärk uusarenduste turul on taandumas
Stell Eesti AS tegevjuht Mikk Sillamaa.
Uudised
  • 20.05.25, 06:45
Kliendid soovivad vähem allhankeahelaid ja rohkem otseteenuse osutamist
Hepsori juht Henri Laks.
Uudised
  • 23.05.25, 06:30
Laks: esialgu tibusammudega, aga püsivalt ja kindlalt liigume õiges suunas
Henri Laks avaldab Hepsori edu võtme - uuri järele!
Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe võtab olukorra pulkadeks lahti (Kinnisvara24).
Uudised
  • 19.05.25, 11:47
Lõuna-Eesti eluasemeturg ajab üle ääre
Uuri tabelit, kui suur oli Lõuna-Eesti korterite keskmine müügi- ja üürihind ning üüritootlus 2025. aasta I kvartalis
Proact Haldus OÜ juhatuse liige Janek Hintsov.
Arvamused
  • 19.05.25, 06:45
Teenuseturg ei kasva, pigem toimuvad ülevõtmised
Prognoos 2025 aasta teiseks pooleks
IKEA sisekujundusekspert: kui äri kasvab, peavad ka ruumid ajaga kaasas käima
  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.25, 16:17
IKEA sisekujundusekspert: kui äri kasvab, peavad ka ruumid ajaga kaasas käima

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele