Autor: Juuli Laanemets • 12. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsioon registreeris 4180 tööõnnetust, millest 3385 juhul said töötajad kerge kehavigastuse ja 775 juhul raske kehavigastuse. Registreeritud tööõnnetuste arv absoluutarvudes kasvas võrreldes 2012.a kahekümne nelja juhtumi võrra. Samas tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta 2013.a veidi vähenes ehk 673 tööõnnetuseni (2012.a – 676).

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul võib tööõnnetuste arvu kasvu üheks põhjuseks lugeda suurenenud teadlikkust, sest rohkem teatakse mida teha, kui on juhtunud tööõnnetus. “Tööinspektsioon on viimastel aastatel tõsiselt tegelenud teavitustegevusega, eesmärgiga vähendada varjatud tööõnnetuste osakaalu. Seetõttu on märgata just kergete tööõnnetuste osakaalu suurenemist, mida varasemalt ehk püüti kas rohkem varjata või ei peetud oluliseks Tööinspektsiooni nendest teavitada.”

Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeriti aasta jooksul 20 (2012.a – 14; 2011.a - 19). Kõige rohkem esines surmaga lõppenud tööõnnetusi Tallinnas või Harjumaal, kokku kaheksa. Väljaspool Eestit 2013.a surmaga lõppenud tööõnnetusi ei toimunud.

2013.a sai tööõnnetuse tõttu kannatada 2634 meest ning 1546 naist, mis tähendab, et 63% tööõnnetustest toimus meestega (2012.a vastavalt 2552 meest ja 1604 naist, meeste osakaal oli 61%). Enim toimus tööõnnetusi 20-29 aastaste vanusegruppi kuuluvate meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 50-59 aastaste vanusegrupis. Alaealistega toimus 2013.a 15 tööõnnetust, kellest noorim oli vaid 16 aastane (2012.a – 7 tööõnnetust, kellest noorim oli samuti 16 aastane). Vanim tööõnnetuses kannatanu oli aga 80 aastane.