Autor: Juuli Laanemets • 14. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ohutuskultuur on ehitusplatsidel kõige nõrgem lüli

Ehitusplatsidel on Tööinspektsiooni sõnul suurim mure nõrk ohutuskultuur, tahetakse kiiresti tööga ühele poole saada ning suhtumine on pigem, et nõrgad tegelevad ohutusega ja julged teevad töö lihtsalt ära.

Eile hommikul hukkus ehitusobjektil 54-aastane  meesterahvas, kes õnnetuse hetkel paigaldas katuseäärt, mille käigus kaotas ta tasakaalu ja kukkus 12 meetri kõrguselt katuselt maa pinnale.

Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks algatas uurimise Tööinspektsioon ning kriminaalmenetluse politsei. Sündmuskohal viibis ka Tööinspektsiooni uurija.

Avi sõnul iseloomustab ehitusvaldkonda see, et üheaegselt on ehitusobjektil mitme tööandja töötajad. „Tööde teostamise teebki keeruliseks, et platsil on  peatöövõtja ja alltöövõtjad. See, kes koordineerib töid, peab tagama tööohutuse, siia aga ongi nõrk lüli peidetud,“ kirjeldas Avi platsil toimuvat. „Oluline on jälgida, et töödel, millel on kõrgusest kukkumise oht või kus töötamine toimub katusel peab olema täidetud erinõuded. Sama kehtib ka raskete detailide paigaldamistöödega. Igal juhul peab objektil, kus tööd teostavad rohkem kui 2 tööandjat ühisel ehitusplatsil, olema pädev tööteostamise jälgija.“

Ehitustöö ettevalmistamise käigus peab enne ehitusplatsil töö alustamist ehitusfirma koostama kirjaliku tööohutuse plaani. Ühisel ehitusplatsil koostab tööohutuse plaani peatöövõtja.

Tööohutuse plaani on kohustus ajakohastada ja see peab kogu ehitusperioodi ajal olema kättesaadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele. Plaan peab sisaldama muu hulgas järgmist infot:

• ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu,

• ohtlike tööde orienteeruv tegemise aeg,

• ohtlike tööde eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks.

Ohtlikuks loetakse töötervishoiu ja -ohutuse nõuetes ehituses eelkõige tööd:

 1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub;

 2) mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest;

 3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas;

 4) kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses;

 5) millega kaasneb uppumisoht;

 6) mida tehakse maa-alustes tingimustes, nt kaevus, tunnelis;

 7) vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist;

 8) kessoonis;

 9) mis on seotud lõhkeaine kasutamisega;

 10) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega;

 11) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht;

 12) millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist.

Avi sõnul sätestab määrus eraldi tööd, kus pädev isik peab jälgima tööde sooritust. „Nii näiteks on oluline, et selline isik oleks tööplatsil kus on kaevetööd või raskuste teisaldamine,“ ütles Avi. „Suurem mure ongi, et ohutuskultuur jääb kõige nõrgemaks , tahetakse kiiresti tööga ühele poole saada ning suhtumine on pigem, et nõrgad tegelevad ohutusega ja julged teevad töö lihtsalt ära.“

Käesoleva aasta nelja kuuga on juhtunud 1333 tööõnnetust. Tänase päeva seisuga on surmaga lõppenud viis tööõnnetust ja kolme surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474