Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ametiühing nõuab G4S-i turvameestele 10%-st palgatõusu
Teenindus- ja kaubandustöötajate Ametiühing (ETKA) jätkab kollektiivlepingu läbirääkimisi G4Si ja töötajate esindajatega eesmärgil saavutada turvatöötajate põhitunnitöötasu 10%-line tõus.
ETKA esimehe Elle Pütsepa sõnul on ametiühingute seisukohast äärmiselt oluline, et tööandjaga saavutataks kokkulepe, kuna hetkel kehtivad põhitunnitasu määrad on väga madalad. „Tööandja võiks siinkohal kindlasti vastu tulla, sest riikliku alampalga 10%-ne tõus on kokku lepitud alates 2015. aasta 1.jaanuarist. Seega peab esimese astme töötaja, valve- ja turvatöötajate põhitöötasu tõusma samuti vähemalt 10%. Vastasel juhul väheneb vahe alampalga ja esimese astme töötaja, valve- ja turvatöötaja põhitunnitöötasu vahel ning järgnevatel aastatel on seda juba raskem kompenseerida,“ ütles Pütsepp.
Tema sõnul on äärmiselt tähtis saavutada turvatöötajate põhitöötasu tõus kollektiivlepingus, sest see töö on seotud riskidega, neile on kehtestatud turvaseadusega kindlad kvalifikatsiooninõuded ja ka täiendkoolituskohustus. „Oleme tööandjaga teemat juba kolm korda arutanud, kuid kokkuleppele ei ole veel jõudnud. Hea, et meie seisukohad vähemalt lähenesid – poolele teele vastutulek tööandja poolt on ka midagi väärt,“ lisas Pütsepp.
Turvatöötajate Ametiühing sõlmis kollektiivlepingu G4S-iga, mis kehtib järgmised kaks aastat. Eelmise aastaga võrreldes kasvas sellel aastal valvetöötaja, I taseme töötaja ning I ja II taseme turvatöötaja põhitöötasu 10 %, keskmine töötasu tõus oli 4,9 %.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.