29. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 kohustab hankijat kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga. Seaduses loetakse maksuvõlaks või intressivõlaks võlgnevust, mis ületab 100 eurot.

Praktikas on esinenud juhtumeid, kus pakkujal on hankemenetluse kestel ilmnenud hankemenetluse algamise päeva (ehk hanketeate riigihangete registris avaldamise päeva) seisuga maksuvõla olemasolu. Sellises olukorras on tavaliselt aktsepteeritud hankemenetluse kestel pakkuja poolset maksudeklaratsioonide muutmist. Pakkuja on pärast maksuvõla ilmnemist teinud muudatusi varasemates maksudeklaratsioonides, mille tagajärjel on maksuvõlg tagasiulatuvalt justkui „kaotatud“. Sellisel juhul loeti, et maksuvõlga polegi eksisteerinud ning pakkuja sai hankemenetluses edasi osaleda.

Ringkonnakohtu otsus muudab asjade käiku

Möödunud nädalal jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-14-50039, mis lõi uue pretsedendi pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel, sest otsuse tegemise päeval oli maksu- ja tolliameti andmebaasist näha hankemenetluse algamise päeva seisuga pakkuja maksuvõlg, mis hiljem deklaratsioonide muutmisega tagasiulatuvalt „kaotati“.

Ringkonnakohus leidis, et kui pakkuja hankest kõrvaldamise otsuse tegemise päeva seisuga oli maksu- ja tolliameti maksuvõlglaste andmebaasist näha pakkujal maksuvõlg, on sellise pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus õiguspärane.

Järelikult, kui pakkuja ka hiljem hankemenetluse kestel maksudeklaratsioone muudab ja maksuvõlg selle tagajärjel tagasiulatuvalt „kaob“, ei anna see alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega määravaks on faktiline olukord pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise päeval - kui siis on registrist nähtuvalt pakkujal maksuvõlg, on hankija otsus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks õiguspärane. Seega on soovitatav hankijatel alati vahetult enne otsuse tegemist pakkujate maksuvõlgade seis üle kontrollida.

Maksuvõla tekkimise asjaolud – kas tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumise või nn juhusliku/eksliku maksuvõlaga – ei oma pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tähtsust. Maksukorralduse seadus ja käibemaksuseadus näevad ette maksukohustuslase deklaratsioonide esitamise kohustuse ja nende andmete õigsuse eelduse. Seega isegi kui pakkuja on ekslikult deklareerimisel esitanud ebaõigeid andmeid ning pakkuja tegelikkuses maksukohustusi rikkunud ei ole, ei anna see siiski alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmiseks. Pakkuja ise vastutab tema esitatud andmete õiguspärasuse eest. Hankijal ei ole kohustust ega ka õigust hakata täitma maksuhalduri ülesandeid ja uurima, kas maksuvõlglaste registris kajastuv maksuvõlg on õige või mitte.

Ringkonnakohtu otsus näitas, et hankemenetluse formaliseerituse ning kiiruse tõttu ei kehti siin uurimisprintsiip, või vähemalt mitte üldises haldusmenetluses ettenähtud määral.

Autor: Piia Kulm