• 30.05.14, 11:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ained, mis lenduvad lõket tehes

Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Lõket tehes tuleb olla tähelepanelik, et tulle ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi.
Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.
Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.
Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.
Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab tervist kahjustavaid ühendeid.
Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.
Seega – lõkkesse sobimatute jäätmete lõkkes põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.
Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:
• polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
• dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
• benseen - leukeemia
• formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
• peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
• polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
• vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
• vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
• süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres
Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:
• kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
• arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
• elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
• kroom - hingamisteede kahjustused, vähk
Mida teha jäätmetega?
Sordi jäätmeid juba tekkekohal - kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid; kokkuostud), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Kui kogumispunkt on pisut kaugemal, siis ühenda see käik mõne teise asjatoimetusega lähikonnas.
Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest – kus täpselt asuvad jäätmete kogumispunktid ning millistel tingimustel neid saab sinna ära anda. Ära põleta jäätmeid. Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla. Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse. Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama.
Kui näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga tähendab kuni 1200 eurost trahvi.
Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt.
Autor: haldusuudised.ee toimetus

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 16:32
Kui suur on su ettevõtte süsiniku jalajälg? Mõõda ära!
Kui sa veel ei tea, millest koosneb sinu ettevõtte jalajälg, siis nüüd on paras aeg selgust saada. Praktiline ja personaalne koolitus aitab sul seda teha.

Hetkel kuum

Raha tahab tuulutamist, see paneb rattad käima.
Uudised
  • 31.01.25, 13:20
Arendajate 4 kvartali käibemiljonäride TOP: miljoniklubi kasvas
Numbrid on kõnekad ja võrdluspilt suisa paradoksaalselt reljeefne
Arco Vara juhatuse liige Kristina Mustonen osutab investorite huvi kasvamise võimalusele.
Uudised
  • 05.02.25, 06:00
Riigiarhitekt, arendajatel ja arhitektidel on Sulle kindlad soovitused
SUUR LUGU. Karm kriitika ja 3 konkreetset ning õpetlikku soovitust turuosalistelt
Selgus uute kodude müügi pingerida
Uudised
  • 05.02.25, 09:26
Selgus uute kodude müügi pingerida
Bigbank peaökonomist Raul Eamets.
Uudised
  • 31.01.25, 11:22
Rõõmustage - intresside langetus tuleb kiirem
1,7%-1,8% tase ei ole enam kaugel.
Uut arendada on ikka tore - valmides see särab ja läigib. Kuid kõik möödub. Arendaja, kas oled valmis ka hoone otstarvet muutma? Kas selle võimaluse sinna sisse üldse planeerisid?
Uudised
  • 29.01.25, 06:00
Valmistu muutma hoone otstarvet või hääbu - ärikinnisvara saab uue näo
SUUR LUGU. Ärikinnisvaraturg vahetab hoogsalt käiku. Investor hoia silmad lahti
Jüri Tehnopargis asuv Capitalica Depot36 ärihoone valmis viis aastat tagasi.
Uudised
  • 05.02.25, 10:30
1Partner hakkab haldama Leedu kinnisvarafondi vara
P113 tervisemaja projekteeris arhitektuuribüroo PLUSS (Foto: Hepsor).
Uudised
  • 30.01.25, 14:41
Hepsori tervisemaja üüripinadest on vaba veel 20%
Hoone pea 4000 ruudust on väljaüüritud 80%. Vaata galeriid
Ootame 6. märtsil toimuvale praktilisele ja personaalsele koolitusele “Süsiniku jalajälje mõõtmine ettevõttes” inimesi, kes vastutavad kestlikkuse ja ESG, strateegia, finantside, arendus- või keskkonnateemade eest.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 16:32
Kui suur on su ettevõtte süsiniku jalajälg? Mõõda ära!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele