Tallinna linna plaan jäätmekäitlusteenus munitsipaliseerida ning seeläbi prügiäris munitsipaalmonopol kehtestada ei too Ragn-Sells juhtidehinnangul tarbijale kaasa lubatud teenuse odavnemist. Pigem tuleb linnaelanikel edaspidi kinni maksta linna suured hädavajalikud investeeringud Tallinna Prügilasse.
„Sarnaselt erasektorile tuleb ka linnal investeerida munitsipaalettevõtte arendamisse, vajalike seadmete ning tehnoloogiate ostmisse, mis paratamatult kajastub tarbija igakuises jäätmeveo arves,” märkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. „Monopoliseeritud ärivaldkonnad ei ole kunagi olnud konkurentsivõimelised, mis kehtib ka Tallinna jäätmemonopoli kohta.“
Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelga sõnul võib käiku minna stsenaarium, kus Tallinnast saab Eesti suurim jäätmekäitleja, kes kehtestab linnas iseendale kõik sobivad mängureeglid. „Tallinn teeb uued hanked, millest enamuse võidab Tallinna Prügila,” sõnas Remmelg. „Võidukat madalat hinda saab põhjendada sellega, et kasumit pole vaja teenida. Pärast mõnda aega, aga tõstetakse paratamatult hinda, sest ka Tallinna Prügilas on vaja käitlustehnikasse investeerida sadu tuhandeid eurosid ning ka kasum hakkab tunduma sümpaatsem kui kahjum.”
Remmelga sõnul on nad aastaid rääkinud ideest, et Eesti jäätmekäitlusturg tuleb vabaks lasta – et tekiks aus ja avatud konkurents. „Klientidel peab olema vabadus valida, millise ettevõtte teenuseid nad tarbivad. Kui mõni vedaja-jäätmekäitleja ei vasta ootustele, saab valida teise – nii nagu on panganduses, sides ja teistes sektorites. Omavalitsuste ülesanne on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamine, mitte munitsipaliseerimise läbi ärilistel alustel toimiva tõhusa sektori väljasuretamine.” ütles Remmelg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra kinnitusel tuleb käimasoleva prügivaidluse käigus leida tarbijat kaitsvad lahendused ja mitte minna varjatud prügimaksu kehtestamise teed, nagu seda teeb praegu Tallinna linn.
Eile külastas linnapea Edgar Savisaar Tallinna prügilat, mille aktsiad kuuluvad alates selle aasta juunist 100-protsendiliselt Tallinna linnale.
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.