Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõda kilekottide kasutamise vastu on alanud
Lisaks tavalisele plastkandekotile, mida saab osta kassa juurest, tuleks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud ettepaneku järgi eraldi mõistena välja tuua ka väga õhukesed kilekotid, millesse saab näiteks panna puuvilju, liha või kala ja mis on olulised toiduhügieeni seisukohast. Ka nende kilekottide tarbimist tuleks vähendada, kuid samas tuleks arvestada nende otstarbe eripäradega ja alternatiivide olemasoluga.
Väga õhukesi kilekotte on alternatiivide puudumise korral ka edaspidi ilmselt vaja tasuta jagada selleks, et toit ei määrduks ega määriks ülejäänud kaupa. Ka on tähtis vältida üldist pakendite juurde tekitamist, mis võib väga õhukeste kilekottide piiramisega kaasneda.
Eesti jaoks on oluline, et iga liikmesriik saaks ise otsustada plastkandekottide kasutamise vähendamise viisi üle. Lisaks tuleb arvestada liikmesriikide eripäradega ning meetmete rakendamiseks tuleb jätta piisavalt aega.
Komisjoni algatuse mõjuhinnangus oli toodud 2010. aasta plastkandekottide keskmine tarbimine liikmesriikide kohta. Mõjuhinnangu järgi erines kilekottide tarbimine liikmesriikides oluliselt: õhukeste kilekottide aastane kasutamine elaniku kohta ulatub komisjoni hinnangul neljast kotist Taanis ja Soomes 466 kotini Poolas, Portugalis, Slovakkias ja Eestis. Eesti hinnangul ei ole selles mõjuhinnangus toodud andmed õhukeste plastkandekottide kasutuse kohta usaldusväärsed ja õiged.
Eesti Kaupmeeste Liidu küsitluse tulemusel on tänaseks selgunud, et Eestis tarbitakse ühe inimese kohta aastas umbes 38 plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud väga õhukest kilekotti.
Eestis jõuab plastist pakendijäätmeid ringlussevõttu ligi 40 protsenti, ülejäänu kasutatakse ära energiatootmises jäätmepõletus- või tsemenditehastes.
Seotud lood
Euroopa Parlament hääletas eelnõu poolt, mille järgi ELi liikmesriigid peavad aastaks 2019 vähendama kilekottide kasutamist vähemalt 80 protsenti. Sellega soovitakse lõpetada tasuta kilekottide kaasa andmine poodides.
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Viimased uudised
Milline on tulevikus edukas laopindade äri? Mida otsivad edukad ettevõtted?
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele