Täna, 18. juunil lähevad kolmandale lugemisele kaks jäätmeseaduse muutmise eelnõu: muudetakse elektri- ja elektroonika jäätmete regulatsiooni ja täpsustatakse jäätmeveo regulaarsust.
Eelnõuga (
661 SE) viiakse jäätmeseadusesse tootjavastutuse reguleerimisalas olevate elektri- ja elektroonikaseadmete ja nendest tekkinud jäätmetega (elektroonikaromudega) seonduv regulatsioon. Eelnõuga muudetakse elektroonikaromudega seonduvaid mõisteid, täpsustatakse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ekspordi tingimusi ning elektroonikaromude korduskasutusse suunamist.
Kolmandal lugemisel on ka teine, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (
455 SE). Eelnõu näeb ette kehtiva seaduse kolme paragrahvi muutmise, et jäätmed jõuaksid kõige otsemat teed pidi ettenähtud sihtkohta. Sellega soovitakse kindlustada jäätmemajanduse korralduse optimaalsus. Olulise punktina on sisse viidud klausel prügi kogumise aegadest, mis on muudetud elanikkonnale sobivamaks.
Seaduseelnõus on kirjas, et olmejäätmete regulaarne äravedu toimub tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Häirekeskusesse automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired. See koormab ebamõistlikult palju meie päästjate ressurssi. Samal ajal võib kellegi elu või vara päriselt olla ohus. Riigil on alates sügisest plaan kaotada väga paljudelt objektidelt ära automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamise. See puudutab muu hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi.