Autor: Juuli Laanemets • 20. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandus- ja taristuministri Urve Palo sõnul on riigile suur probleem, kui inimesed massiliselt lahkuvad, kuna eluasemele kulub nii palju, et elamiseks enam suurt üle ei jäägi.

 „Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on eluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem,“ ütles ümarlaua kokku kutsunud Palo.

Minister tõi näitena õpetajate töötasu, mille alammäär on 800 eurot kuus, kätte saab õpetaja sellest 637 eurot. „Tallinnas maksab kahetoalise korteri üürimine 300-500 eurot, millele lisanduvad veel kommunaalkulud. See tähendab, et tänaste üürihindade juures õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa. Õpetaja töötasuga võrdses positsioonis või isegi madalama töötasuga on veel paljud teised spetsialistid, näiteks lasteaiaõpetajad, meditsiinipersonal, politseinikud,“ ütles Palo.

Eluasemeprobleemid ei puuduta ainult linnu, sellel on ka väga tugev regionaalne aspekt. Ettevõtjatele on asukohti valides muuhulgas oluline, et kohapeal oleks saada piisavalt tööjõudu. Sobivate elupindade puudumine on probleemiks maale õpetajate, omavalitsusspetsialistide jt värbamisel. Ümarlaual osalejad nõustusid, et eluasemete olemasolu on oluline tegur piirkonna konkurentsivõimes. Üürisektori arendamisega vajalikesse piirkondadesse on võimalik tööjõudu kokku tuua ning see suurendab ka tööjõu liikuvust Eesti sees.

„Mul on väga hea meel, et töögrupi liikmed leidsid üksmeelselt, et teemaga tuleb edasi tegelda ning juba esimesel kohtumisel esitati mitmeid ettepanekuid. Paraku ei ole turg üürisektorit piisavalt käivitanud ja ümarlaual osalenute sõnul ei ole ka loota, et see iseenesest juhtuks. Järelikult peab riik appi tulema,“ sõnas Palo, kelle sõnul aitavad riiklikult toetatud üürielamud pidurdada väljarännet ja ääremaastumist. „Plaanime juba septembris tutvustada konkreetsemaid stsenaariume, mis on valitsusele aluseks otsustamisel, millises suunas edasi liikuda,“ lisas minister.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) koostatakse praegu energiamajanduse arengukava aastani 2030, kus pööratakse tähelepanu ka elamumajanduse valdkonnale. Ühe võimaliku versioonina pakutakse välja võimalus rajada energiasäästlikke üürieluasemeid majanduslikult ja sotsiaalselt vähekindlustatud gruppidele, näiteks tööturule sisenevatele noortele spetsialistidele, noortele peredele või eakatele. MKM on teinud Justiitsministeeriumile ettepaneku analüüsida Võlaõigusseadust, lahendamaks üürituru toimimist takistavaid kitsaskohti. Koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsitakse erinevaid maksupoliitilisi lahendusi.

Töögruppi, mida juhib MKM, kuuluvad Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Tallinna ja Tartu linnavalitsuse, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, TTÜ ja Sotsiaal-, Rahandus- ja Justiitsministeeriumi esindajad.