Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks keskkonnaministri esitatud eelnõu, millega Paldiski saab kunagise tuumaobjekti lõplikuks demonteerimiseks vajalikeks uuringuteks kasutada 2,1 miljonit eurot.
Reaktorisektsioonide eeluuringud on vajalikud, et alustada nende demonteerimisega aastal 2040. Praegusel hetkel on info sektsioonides olevate jäätmete kohta väga piiratud, kuna vene merelaevastiku töötajate lahkumisega viidi kaasa ka enamus teada olevast informatsioonist.
Praegune vaheladustuspaik Paldiskis on ajutine lahendus ning ei suuda mahutada lahtivõetavaid reaktorisektsioone. Eeluuringud annavad konkreetsemat infot kui palju, mis tüüpi ja millise aktiivsusega jäätmeid dekomisjoneerimise käigus tekib. See võimaldab hakata kavandama, millist tüüpi jäätmete lõppladustuspaika riik vajab.
1960. aastate algul rajatud nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskuses seisati reaktorid 1989. aastal ning tuumkütus eemaldati viis aastat hiljem. Samas jäi Eesti Vabariigile kogu vastutus endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite dekomisjoneerimise eest. Endise tuumaobjekti ohutustamisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluv AS A.L.A.R.A.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aastatel 1995-2013 tehti Paldiskis suuremahulisi ohutustamise töid. Lammutati mittevajalikke hooneid ning ehitati rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Samuti tagati reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine. Samas vajab selgitamist, missuguseid jäätmeid ja millises mahus lõpliku demonteerimise käigus tekib ning kuhu neid paigutatakse.
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.