Juuli Laanemets • 3 september 2014

Rekonstrueerimistoetuse abil on küttekulu kokkuhoid muljetavaldav

Renoveerimise tulemusena on korterelamud saavutanud arvestuslikult 43% energiasäästu. Praktiliselt tähendab see, et  eelmise aasta lõpu seisuga rekonstrueeritud korterelamud säästavad aastas 60 GWh kütteenergiat, mis võrdub umbes aastase Haapsalu linna kaugküttevõrgus tarbitava soojuseenergia kogumahuga.

Elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimistoetuse mõju käsitlev analüüs näitas, et korteriühistud on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeerinud korterelamute renoveerimisse kokku 151,4 mln eurot. Investeeringud on olnud suuremahulised ning sõltuvad riikliku rekonstrueerimistoetuse olemasolust.

„Kuna enamus Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurimaks probleemiks hoonete suur energiakulu, mis avaldab kõrge soojusenergiahinna tõttu suurt mõju leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada ka eluaseme ülalpidamiskulusid,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Ajavahemikul 2010-2014 on eraldatud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. Toetuste abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991.a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast. Rekonstrueeritud korterelamud säästavad aastas 60 GWh kütteenergiat, mis küttehinna 75 eurot MWh juures tähendab aastas 4,5 mln euro suurust kokkuhoidu.

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse järjepideva eraldamise tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus ja seega on aastate jooksul suurenenud terviklikult rekonstrueeritavate korterelamute arv. Kui 2010. aastal rekonstrueeriti 35% toetusega terviklikult ainult üks korterelamu (3% toetuse otsuse saanud majadest), siis järgnevate aastate kasv lõppes 2013. aastal juba 62 terviklikult rekonstrueeritud kortermajaga (61% toetuse otsuse saanud majadest).

Rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Analüüs näitas samuti, et rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek. 

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse eraldamiseks kasutati vahendeid, mis saadi Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Rekonstrueerimistoetust sai taotleda KredExist 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806