Ettevõtetelt võetakse tasuta vastu osoonikihti kahandavaid aineid

1. jaanuarist on osoonikihti kahandavaid aineid keelatud seadmetesse lisada. Tegemist on ohtlike jäätmetega ning neid tuleb käidelda jäätmealaseid õigusakte järgides. Osoonikihti kahandavad aineid kasutatakse külmutusagendina olme- ja tööstuskülmikutes, kaubanduse külmutusseadmetes, külmhoonetes, õhu konditsioneerimisel elu- ja tootmisruumides ja transpordivahendites (bussid, autod), lahustina, vahu tekitajana ning tulekustutites.

Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab seda, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna, sõltuvalt ainest, väga pikaks ajaks, lõhustades kogu selle aja osooniaatomeid. Sellised ained tekitavad keskkonnale tõsist kahju.

Kahanenud osoonikihi tagajärjel suurenevad UVB-kiirguse tasemed, mis võib omakorda põhjustada haigestumist nahavähki, erinevaid silmahaigusi, kahjustada veeökosüsteeme ja vähendada mitmete taimeliikide ja põllumajandustoodangu saagikust.

Suur-Sõjamäel paiknev KIK käitlemiskeskus võtab tasuta vastu atmosfääriõhu kaitse programmi raames kasutatud ja kasutamata osoonikihti kahandavaid aineid.

Käitlemiskeskusest saab kogumismahuteid ka laenutada, et ettevõtted saaksid suuremat süsteemi tühjendada või eelnevalt kogutud ained käitlemiskeskusse tuua. Kogumismahutid on mahuga 100 kg ja varustatud külmamajanduses kasutatavate standardsete ühendustega.

Kampaania on suunatud ettevõtetele, kes omavad osoonikihti kahandavaid aineid või plaanivad nende kasutamisest loobuda ning ainet võetakse vastu mahutites. Juhul, kui on soov ära anda osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid seadmeid (näiteks külmkapp), siis tuleks pöörduda tootjavastutusorganisatsioonide poole: MTÜ EES Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu.

Osoonikihti kahandavate ainete kasutust piirab Montreali protokoll, mille sõlmimisest täitub 16. septembril 27 aastat. Protokolli on ratifitseerinud kõik maailma riigid.