Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööle võttes ära küsi pere ja laste kohta
Tööle kandideerimisel on hakatud varasemast enam esitama küsimusi inimeste perekonnaseisu ja laste kohta, kommenteeris murettekitavat arengut võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Tema sõnul on tegemist tõsise seaduserikkumisega, millesse ei tohiks ükskõikselt suhtuda.
Täna esitletud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et ligi 60% tööle kandideerinute käest on töövestlusel küsitud perekonnaseisu ja laste olemasolu või vanust. Kõige sagedamini uuritakse laste olemasolu 30-39-aastastelt naiselt. Samuti küsiti naiste käest laste kohta seda enam, mida kõrgem oli naise haridustase.
„See on tõsine seaduserikkumine, millesse ei tohiks suhtuda ükskõikselt,“ rõhutas võrdõigusvolinik. „Tööandja ei või tunda huvi tulevaste töötajate eraelu vastu ning värbamisotsuste puhul ei tohi saada laste olemasolu takistuseks,“ ütles Sepper.
„Teeb murelikuks, et nooremate naiste käest ei uurita mitte üksnes laste olemasolu, vaid ka seda, kas nad kavatsevad lähiajal lapsi saada. Sellised arengud näitavad, et eelarvamuslik hoiak naiste suhtes on tööturul süvenemas ning see toob kaasa naiste diskrimineerimise,“ sõnas Sepper.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tööandjate käes on võimalus aidata kaasa inimeste töö ja pereelu ühitamisele, samuti sellele, et lastega töötajad oleksid väärtustatud ning tunneksid end Eesti ühiskonnas turvaliselt. Valitsuse perepoliitika lahutamatu osa peaks aga olema lastevanemate õiguste tagamine tööturul. Oluline on seista selle eest, et seni pigem retoorikas väljendatud pere väärtustamine kujuneks ka reaalses elus väikelastevanemate võrdsete võimaluste tagamiseks,“ toonitas võrdõigusvolinik.
Võrdõigusvolinik soovitas tööle kandideerijatel eraelu puudutavate küsimuste puhul juhtida tööandja tähelepanu sellele, et see info ei ole tulevase töö seisukohast vajalik ning sellise info küsimine on seadusvastane.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.