Seoses registri uuendamisega ei saa 30. septembri õhtust 6. oktoobri hommikuni ehitisregistrit kasutada ega sealtkaudu dokumente väljastada.
Alates 6. oktoobrist kasutab riiklik ehitisregister uuenenud tehnilist platvormi, suvel lisandub täiendav võimalus esitada taotlusi ja dokumente mugavalt ja elektrooniliselt läbi registri. Ehitisregistri andmeid seisuga 30.09.2014 saab ajavahemikul 30 september kuni 6 oktoober vaadata aadressil
https://test.ehr.ee/. Juba töösse antud taotluste menetlemine aga jätkub, samuti saab kohalikele omavalitsustele uusi taotlusi esitada näiteks e-posti teel või paberil.
Samuti muutuvad alates 1. oktoobrist ka taotluste vormid ning sellest kuupäevast ei võeta enam vanadel vormidel taotlusi vastu. Uute vormide ja vastavustabeliga on võimalik tutvuda veebilehel
https://www.mkm.ee/et/ehitisregister.
Ehitus- ja elamutalituse juhataja Maria Ševeljova sõnul on praegune ehitisregister, vananenud nii moraalselt kui ka tehnoloogiliselt, sest on muutumatuna püsinud juba aastast 2003. „Tegemist on registri uuendamise esimese etapiga, kus võtame kasutusele uue tehnilise platvormi,“ selgitas Ševeljova. „Teise etapina on plaanis suvel muuta ehitisregistri toimingud, näiteks ehitusloa või kasutusloa taotlemine, menetlemine ja väljastamine, veebipõhiseks. Ehitisregister on siin selgelt teistest avaliku sektori teenustest maha jäänud.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitisregistri toimingute elektrooniliseks muutmine toimub koos praegu Riigikogus menetluses oleva ehitusseadustiku kehtimahakkamisega, mis eelnõu järgi peaks rakenduma 1. juulil 2015.
Ehitisregistri abil peetakse arvestust ehitiste üle. Registri veebilehel on võimalik tutvuda ehitiste tehniliste andmetega ja ehitise kohta esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload). Andmeid esitavad registrisse peamiselt kohalikud omavalitsused. Ehitisregistrit haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ehitisregistrisse on kantud 900 000 ehitise, seal hulgas 670 000 hoone andmed.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.