Jõustus uus liikluskindlustuse seadus

Uue seadusega muutub liikluskindlustuse leping tavaliseks kindlustuslepinguks. Lepingu saab sõlmida tähtajaga kuni üks aasta ning lepingu perioodiks väljastatakse selle olemasolu kinnitav poliis. Soovi korral võib sõlmida ka automaatselt pikeneva lepingu.

Suurim muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, mis annab kliendile võimaluse ajada asju oma läbi tavapäraste teeninduskanalite. See põhimõte jõustub 1. jaanuaril 2015.  Klient teeb valiku, kas pöördub hüvitise saamiseks oma kindlustusandja või kahju põhjustaja kindlustusandja poole. Kahju hüvitab see kindlustusandja, kelle poole klient pöördus. Hiljem arveldavad kindlustusandjad omavahel.

Senised liikluskindlustuse lepingud kehtivad poliisil märgitud kindlustusperioodi lõpuni ja neid ei ole uue seaduse jõustudes tarvis muuta. Ka nõudeid, mis on tekkinud enne uut seadust käsitletakse senise seaduse alusel.

Seadusega tõstetakse kindlustussummasid – varakahju 1 miljoni suurune piirmäär tõuseb 1,2 miljonile eurole ja inimese tervise kahjustamisest või kehavigastustest tuleneva hüvitise piirmäär tõuseb tänaselt 5 miljonilt 5,6 miljonile eurole.

Jätkuvalt pööratakse tähelepanu kindlustamata sõidukitele.  Registrisse kantud sõiduk võib olla kindlustamata kuni 12 kuud tingimusel, et sellise sõidukiga liikluses ei osaleta.

Sõidukitele, mis on kindlustamata kauem, kohaldub praeguse Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kõrgendatud kindlustusmakse süsteemi asemel LKFi automaatne kindlustuskaitse. See vähendab kindlustamata sõidukite osakaalu liikluses ja aitab koguda vahendeid kindlustamata sõidukitega põhjustatud kahjude hüvitamiseks.

Sellise sõiduki eest peab omanik maksma LKFile kindlustusmakset ning õnnetuse korral rakendub omavastutus.

Täpsemalt loe uue seaduse kohta SIIN.