Roomas toimus 14. korda kindlustusõiguse spetsialiste ühendav AIDA Kongress. Käsitleti ka Eesti kindlustusturul elavat arutelu tekitanud maaklerite tegevusega seotuid küsimusi.
Lextali vandeadvokaat Alar Urm ütles, et kongressil arutati muuhulgas Eesti jaoks ajakohast teemat, kindlustusmaaklerite tegevust. „Eestis on tekkinud diskussioon sellest, kuidas on õige tasustada kindlustusmaaklereid. Selle kõrval on ka vaidlusi, kuidas kindlustusmaaklerite tegevust vastab kindlustustegevuse seaduses sätestatule. Olukorras, kus maaklerid ostavad seoses maakleri tegevusega teenust isikutelt, kes ei ole kindlustusandjad kuid ei ole ka kindlustusmaaklerid,“ kirjeldas Urm probleemi püstitust. „Vahel kasutatakse nende kohtal termint hulgimaakler. Sama probleem on tekkinud ka teistes riikides ja üks võimalustest on nn hulgimaakleri tähenduse piiritlemine, mitte kui vahendaja vaid pigem kui master policy holder,“ selgitas Urm.
Urmi sõnul oleks sellisel juhul kindlustusõigussuhe hoopis erinev. „Selline käsitlus edasi arendatuna võiks avardada konkurentsi ka kindlustusteenuse pakkumisel, sealhulgas riigihankemenetlustes,“ ütles Urm.
28.septembrist kuni 02.oktoobrini toimunud
AIDA korraldab igal aastal palju erinevaid seminare ja töötubasid kindlustusõiguse päevakohastel teemadel ning nelja aasta tagant kongressi, kus võetakse kokku maailmas momendil olulisemad kindlustusõiguse teemalised arengud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.